Kuidas koondamishüvitis Eestis toimib, kui töötaja on koondatud - juhend aastal 2025

Samuti käsitleme, miks koondamishüvitis on töötajate ja tööandjate jaoks tähtis kindlustus ootamatute muudatuste korral.

Mis on koondamishüvitis?

Koondamishüvitis on töötajale makstav rahaline toetus olukorras, kus tööandja lõpetab töölepingu töötajast mittesõltuvatel põhjustel, näiteks töömahu vähenemise või struktuurimuudatuste tõttu. Eestis on koondamishüvitis oluline kaitsemeede, mis aitab töötajal majanduslikult toime tulla uue töö leidmise perioodil.

Koondamishüvitise määramisel arvestatakse mitut olulist aspekti:

Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel: Hüvitis on ette nähtud juhtudel, kui tööleping lõpetatakse tööandja initsiatiivil ja ilma töötaja süüta, näiteks koondamise korral.

Tööstaaž: Hüvitise suurus sõltub töötaja tööandja juures töötatud ajast. Mida pikem on teenistusaeg, seda suurem on koondamishüvitis.

Lepingulised kokkulepped: Töötaja ja tööandja vahel võivad kehtida kokkulepped või kollektiivlepingud, mis näevad ette täiendavad hüvitised lisaks seadusest tulenevatele summadele.

Üleval mainitud punktid on kõige olulisemad ja mõjutavad kõige rohkem. Siiski võib kokkuvõtvalt öelda, et lepinguliste kokkulepete all võib olla väga palju alamteemasi.

Kellel on õigus koondamishüvitisele?

Koondamishüvitis on ette nähtud töötajatele, kelle tööleping lõpetatakse tööandja algatusel põhjustel, mis ei ole seotud töötaja isiku või käitumisega. Sellele hüvitisele on õigus näiteks siis, kui tööandja likvideerib töökoha, vähendab töömahtu või korraldab ettevõtte ümberstruktureerimist.

Järgnevalt vaatame lähemalt erinevaid olukordi, kus koondamishüvitis on töötajale seadusega tagatud. Samuti käsitleme, millistel juhtudel koondamishüvitist ei maksta ning kuidas erinevad kokkulepped või erisused võivad töötaja õigusi mõjutada. Õiguse koondamishüvitisele määravad selged reeglid ning teadlikkus neist aitab töötajal oma õigusi paremini kaitsta.

Koondamishüvitis ametiaja eest

Koondamishüvitis ametiaja eest on ette nähtud töötajatele ja ametnikele, kelle teenistus- või töösuhe on tööandjaga kestnud vähemalt viis aastat. Staaž mängib olulist rolli, sest pikem teenistusaeg annab õiguse täiendavale hüvitisele koondamise korral.

Õigus koondamishüvitisele tekib järgmistel juhtudel:

• Tööleping lõpetatakse tööandja algatusel koondamise tõttu;
• Töötaja ise ütleb töölepingu üles, kuna tööandja ei saa temast mitteolenevatel põhjustel anda kokkulepitud ulatuses tööd ja on vähendanud töötasu vastavalt töölepingu seaduse § 37 lõikele 5;
• Teenistussuhe lõpeb avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.

Pikaajaline teenistus tagab töötajale lisakaitse ja suurema hüvitise, mis aitab kaasa rahalisele stabiilsusele uue töö leidmise perioodil.

Koondamishüvitis pensionärile

Ka vanaduspensionieas töötavatel inimestel on õigus koondamishüvitisele. Pensioniea saabumine ei välista töötaja õigust saada koondamise korral hüvitist samadel alustel nagu noorematel töötajatel. See tähendab, et kui pensionäriga sõlmitud tööleping lõpetatakse tööandja algatusel koondamise tõttu, on tal õigus koondamishüvitisele vastavalt töölepingu seadusele.

Koondamishüvitise suurus pensionäridele arvutatakse tavapäraselt, võttes aluseks nende tööandja juures töötatud aja pikkuse. Staažist sõltuvalt võib pensionär saada hüvitist ühe kuni mitme kuu keskmise töötasu ulatuses, samamoodi nagu teised töötajad. Oluline on märkida, et pensioniea saabumine ei mõjuta hüvitise suurust ega maksmise korda.

Seega on ka pensionärid koondamise korral kaitstud, mis aitab neil tagada sissetuleku stabiilsuse ja leevendada võimalikku majanduslikku ebakindlust töölepingu lõppemise järel.

Koondamishüvitise suurus

Koondamishüvitise suurus sõltub töötaja varasemast sissetulekust ning selle arvutamine põhineb kindlatel reeglitel. Hüvitise suuruse määramiseks kogub töötukassa andmeid Maksu- ja Tolliametilt, kus on kirjas töötaja tasud ja maksed.

Esmalt leitakse töötaja ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Selle arvutamiseks võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvesse lähevad ainult need kuud, mil töötajale on tegelikult tasusid välja makstud.

Nende üheksa kuu tasude kogusumma jagatakse 270ga (ehk üheksa kuu kalendripäevade arvuga), mille tulemusena saadakse ühe päeva keskmine töötasu. Arvutamisel ei võeta arvesse viimase kolme kuu tasusid ega tasusid, millelt ei ole töötuskindlustusmakset makstud, näiteks koondamishüvitis, lähetustasud või ajutise töötamise tasud töötuna arveloleku ajal.

Lõplik koondamishüvitis sõltub sellest keskmisest töötasust ja töölepingu lõpetamise asjaoludest, võimaldades töötajal säilitada sissetuleku ka pärast töölepingu lõppemist.

Koondamishüvitise määramine ja maksmine

Kui töötaja koondatakse, peab tööandja esitama töötukassale avalduse, et töötaja saaks koondamishüvitist. Töötukassa vaatab selle avalduse läbi ja teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest.

Mõnikord võib töötukassa vajada rohkem aega, näiteks kui on vaja lisateavet. Sel juhul võivad nad tähtaega pikendada veel 14 päeva võrra. Kui tähtaeg pikeneb, teavitab töötukassa sellest kohe nii tööandjat kui ka töötajat või ametnikku ja selgitab ka, miks pikendamine vajalik on.

Kui otsus on tehtud, saadetakse see tööandjale ja töötajale. Avalduses valitud viisil saadetakse otsus, kas lihtkirjaga postiga või elektrooniliselt, näiteks e-posti teel. Otsus peab jõudma kohale viie kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Pärast positiivset otsust makstakse koondamishüvitis välja otse töötaja pangakontole, mis annab talle kindlustunde uue töö otsimise ajaks.

Millal on vaja koondamishüvitist maksta?

Koondamishüvitis tuleb maksta pärast seda, kui töötukassa on teinud positiivse otsuse hüvitise määramise kohta. Hüvitis kantakse töötaja või ametniku pangakontole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

Hüvitise väljamaksmisel arvestatakse ka maksudega. Määratud summast peetakse kinni tulumaks ning juhul, kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioni teise sambaga, arvestatakse maha ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Selline kord tagab, et töötaja saab oma hüvitise kiiresti ja õiglaselt kätte, aidates tal rahaliselt toime tulla tööotsingute ajal või tööelus uue etapi alustamisel.

Koondamishüvitis tööandja poolt

Tööandja peab maksma koondamishüvitist, kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Hüvitis sõltub töötaja tööandja juures töötatud ajast. Kui töötaja on olnud tööl alla 5 aasta, makstakse talle hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu. Seda tuntakse kui koondamishüvitis alla 5 aastat.

Kui töötaja on olnud tööandja juures tööl üle 5 aasta, suureneb hüvitise summa vastavalt töölepingu seaduses kehtestatud reeglitele. Tööandja makstava hüvitise eesmärk on pakkuda töötajale rahalist tuge ootamatu töölepingu lõppemise korral ja aidata kaasa sujuvamale üleminekule uuele tööle.

Koondamishüvitise maksmine toimub töölepingu lõppemisel ning selle suurus põhineb töötaja viimase kuue kuu keskmisel töötasul. Hüvitis makstakse välja koos lõpparvega.

Töötukassa koondamishüvitis

Töötuskassa maksab koondamishüvitist töötajatele, kelle tööleping lõpeb tööandja algatusel koondamise tõttu. Hüvitisele on õigus, kui töötaja on olnud tööandja juures tööl vähemalt viis aastat.

Hüvitise eesmärk on pakkuda rahalist tuge töökaotuse korral ja aidata töötajal kohaneda uue olukorraga. Töötuskassa hüvitise suurus sõltub töötaja varasemast sissetulekust ning see arvutatakse keskmise kalendripäeva töötasu põhjal.

Töötaja ei pea ise hüvitist taotlema — tööandja esitab vajaliku avalduse töötukassale. Pärast otsuse tegemist kantakse hüvitis töötaja pangakontole ning sellest peetakse kinni tulumaks ja vajadusel kogumispensioni makse. Töötuskassa koondamishüvitis aitab tagada, et töötajal oleks tööotsingute ajal majanduslik kindlustunne.