Mis on rahatarkus ja miks see oluline on?

Järgnevalt vaatleme, mida rahatarkus praktikas tähendab, millised harjumused seda toetavad, milliseid vigu vältida ning kuidas sobitub vastutustundlik laenamine terviklikku finantsplaneerimisse. Kui eelarve vajab ajutiselt veidi rohkem paindlikkust, võib Credit24 aidata leida sobiva lahenduse vastutustundliku rahaplaneerimise osana.

Mida rahatarkus tegelikult tähendab?

Rahatarkus tähendab oskust oma rahaasju mõista ja teha otsuseid, mis toetavad nii tänast toimetulekut kui ka tulevasi eesmärke. Lihtsalt öeldes: rahatark inimene teab, kui palju tal raha on, kuhu see kulub ning teeb mõlema põhjal läbimõeldud valikuid. See ei eelda keeruliste majandusterminite tundmist ega investeerimiseks suurte summade olemasolu.

Praktikas väljendub rahatarkus igapäevastes tegevustes. Näiteks selles, kas tead oma püsikulude suurust, jätad ootamatuteks väljaminekuteks rahalise puhvri, võrdled enne suuremat ostu erinevaid võimalusi ning mõistad laenu võttes selle tegelikku kogukulu. Samuti tähendab see oskust eristada hetkelist soovi tegelikust vajadusest, ilma et peaks kõigist meeldivatest kulutustest loobuma.

Rahatarkus ei teki ühe raamatu lugemisest või koolitusel osalemisest. Seda kujundavad järjepidevad harjumused: kulude jälgimine, regulaarne säästmine, eesmärkide seadmine ja teadlik otsustamine. Isegi väikesed muutused, näiteks kindla summa automaatne säästmine igal palgapäeval või kord kuus oma kulude ülevaatamine, võivad aja jooksul anda märgatava tulemuse. Rahatarkuse eesmärk ei ole saavutada täiuslikku kontrolli iga euro üle, vaid kujundada süsteem, mis aitab teha rahulikumaid ja teadlikumaid finantsotsuseid.

Miks aitab finantside mõistmine suurendada rahatarkust?

Parem rahatarkus annab igapäevaelus eelkõige suurema selguse oma rahaasjade üle. Kui tead, kui palju sul iga kuu sisse tuleb, millised on püsikulud ja kui palju saad säästa, ei pea pangakonto jääk olema pidev ebakindluse allikas. Regulaarne ülevaade aitab märgata probleeme varem ja teha otsuseid enne, kui rahaline olukord muutub pingeliseks.

Finantsteadmised võivad aidata vähendada ka rahaga seotud stressi. Finantskirjaoskuse ja rahalise heaolu seoseid käsitlevad uuringud näitavad, et teadmiste kõrval mängivad olulist rolli praktilised harjumused – näiteks eelarvestamine, säästmine ja ootamatusteks valmistumine. Konkreetseid Eesti andmeid või Finantsinspektsioonile omistatavaid järeldusi tasub enne avaldamist kontrollida algallikast.

Rahatarkus muudab eesmärgid samuti konkreetsemaks. Olgu plaaniks puhkus, kodu remont või auto väljavahetamine, kindla summa ja säästmisgraafikuga eesmärki on lihtsam järjepidevalt täita kui lihtsalt loota, et kuu lõpus jääb midagi üle. Samal ajal aitab hädaabifond toime tulla ootamatute kuludega, näiteks autoremondi või tervisega seotud väljaminekutega, ilma et iga suurem arve sunniks kohe uut laenu võtma.

Lihtsad harjumused, mis parandavad finantsilisi harjumusi

Paremad finantsharjumused ei nõua keerulist süsteemi ega suuri muutusi üleöö. Kõige lihtsam on alustada mõnest konkreetsest tegevusest, mida saad teha juba sel nädalal, ning muuta need järk-järgult oma tavapäraseks rutiiniks.

• Jälgi ühe kuu jooksul oma kulutusi. Eesmärk ei ole iga euro üle täiuslikku arvestust pidada, vaid märgata, kuhu raha tegelikult läheb. Juba pangatehingute regulaarne ülevaatamine võib tuua esile kulud, mida varem tähele ei pannud.
• Koosta realistlik eelarve. Heaks lähtepunktiks võib olla 50/30/20 reegel: 50% sissetulekust vajadustele, 30% soovidele ning 20% säästmiseks ja võlgade tagasimaksmiseks.
• Loo hädaabifond. Pikemaajaliseks eesmärgiks võib seada vähemalt kolme kuu hädavajalike kulude suuruse puhvri.
• Võrdle suuremate ostude hindu. Näiteks üle 100-eurose ostu puhul kontrolli vähemalt paari müüja pakkumist ning võimalusel oota enne otsustamist 48 tundi.
• Vaata regulaarselt üle püsimaksed ja tellimused. Kord kvartalis tasub kontrollida jõusaaliliikmesusi, voogedastusteenuseid, äpitellimusi ja muid automaatseid makseid.

Kõiki harjumusi ei pea korraga kasutusele võtma. Vali alustuseks üks või kaks lihtsat muudatust, mida suudad järjepidevalt järgida. Rahatarkus areneb eelkõige väikeste korduvate otsuste kaudu ning just järjepidevus annab pikema aja jooksul kõige suurema mõju.

Levinud finantsilised vead ja nende vältimine

Rahatarkuse arendamisel ei ole eesmärk vältida iga võimalikku eksimust, vaid märgata harjumusi, mis võivad pikema aja jooksul rahaasju keerulisemaks muuta. Sageli ei tekita probleeme üks suur otsus, vaid väikesed korduvad valikud, mille mõju muutub nähtavaks alles kuude pärast.

Kulutad järjepidevalt rohkem, kui teenid

Kui igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid, võib ka väike puudujääk aja jooksul märkimisväärseks kasvada. Esimene samm on võrrelda paari kuu sissetulekuid ja kulusid ning leida valdkonnad, kus on võimalik väljaminekuid realistlikult vähendada.

Kasutad krediiti igapäevaste kulude katmiseks

Kui laenuraha on regulaarselt vaja toidu, kommunaalarvete või muude tavapäraste kulude tasumiseks, võib see viidata sellele, et sissetulekud ja väljaminekud ei ole tasakaalus. Sellises olukorras ei lahenda uus krediit algpõhjust. Olulisem on eelarve üle vaadata, kulusid kohandada ja vajadusel otsida võimalusi püsiva rahavoo parandamiseks.

Sul puudub rahaline puhver

Ootamatu autoremondi, koduse seadme rikke või muu vältimatu väljamineku korral aitab hädaabifond vältida olukorda, kus ainus võimalus tundub olevat laenamine. Isegi väikeste summade regulaarne kõrvale panemine loob aja jooksul puhvri, mis annab ootamatute kulude korral rohkem valikuvabadust.

Kuidas enda finantsilisi teadmisi kasvatada?

Rahatarkus on elukestev oskus, mida saab arendada samm-sammult. Selleks ei pea korraga läbi töötama kümneid raamatuid ega hakkama finantseksperdiks – kasulikum on regulaarselt õppida teemasid, mis puudutavad sinu igapäevaseid rahaotsuseid.

Heaks lähtekohaks on Finantsinspektsiooni tarbijaveeb Minuraha, kust leiab eestikeelset teavet näiteks eelarvestamise, säästmise, laenamise, investeerimise ja finantsteenuste kohta. Teadmisi saab täiendada ka Eesti rahatarkuse blogide, podcast'ide ja artiklite kaudu, kuid soovitusi lugedes tasub alati eristada isiklikke kogemusi sõltumatust finantsinfost ning kontrollida olulisi väiteid usaldusväärsetest allikatest. Minuraha pakub ka rahatarkuse õppematerjale ja Raharalli mängu, mille abil saab oma teadmisi praktiliselt proovile panna.

Igapäevase ülevaate saamiseks võib kasutada panga pakutavaid kulude analüüsi võimalusi või eraldi eelarverakendusi. Oluline pole siiski rakenduste arv, vaid see, et valitud süsteemi kasutataks järjepidevalt.

Rahaasjadest tasub avatult rääkida ka pereringis. Ühised vestlused sissetulekute, kulude, säästmise ja suuremate ostude üle aitavad vältida olukorda, kus pereliikmed lähtuvad erinevatest ootustest või teevad üksteisest sõltuvaid finantsotsuseid eraldi.

Finantsiline teadlikkus ja rahatarkus

Rahatarkus on eriti oluline laenuotsuste tegemisel, sest krediidikohustus mõjutab eelarvet sageli kuid või aastaid. Enne laenamist tasub hinnata mitte ainult seda, kas laenu on võimalik saada, vaid ka seda, kas kohustus sobib sinu tegeliku maksevõime ja tulevikuplaanidega.

Teadliku laenuotsuse tegemisel tasub järgida mõnda lihtsat põhimõtet:

• Laena ainult vajalik summa. Maksimaalne pakutav krediidisumma ei tähenda, et seda tuleks täielikult kasutada. Väiksem laenusumma tähendab üldjuhul ka väiksemaid kogukulusid.
• Vaata kogu tagasimakstavat summat. Ainult kuumakse põhjal võib laen tunduda taskukohane, kuid kogusumma näitab selgemalt, kui palju krediit koos intresside ja muude kuludega tegelikult maksma läheb.
• Võrdle krediidi kulukuse määra ehk KKM-i. Enne otsustamist tasub võrrelda vähemalt kahe või kolme laenuandja pakkumisi. KKM aitab hinnata erinevate krediidipakkumiste kogukulu võrreldaval kujul.
• Koosta tagasimakseplaan enne laenamist. Mõtle läbi, millisest sissetulekust hakkad makseid tegema, kui kaua kohustus kestab ning kuidas tuleksid toime juhul, kui sissetulek ajutiselt väheneb või katkeb.
• Tee tagasimaksed õigel ajal. Hilinenud maksed võivad kaasa tuua lisakulusid ning pikemaajalised maksehäired võivad jõuda maksehäireregistrisse, mis võib raskendada tulevikus uue krediidi või muude lepingute saamist.

Vastutustundlik laenamine tähendab seega enamat kui sobiva kuumakse leidmist. Rahatark otsus arvestab laenu tegelikku vajadust, kogukulu, tagasimaksevõimet ja võimalikke muutusi tulevikus.