Mis on bruto ja neto töötasu - erinevused palgale enne ja pärast makse

Selles artiklis selgitame täpselt, mida bruto- ja netotasu tähendavad, kuidas neid arvutatakse ning millised maksud ja tasud nende suurust mõjutavad.

Bruto ja neto erinevuse mõistmine aitab sul paremini planeerida oma igakuiseid sissetulekuid ja kulutusi ning saada selge pilt sellest, kuidas sinu palk kujuneb.

Bruto vs neto - mis need täpsemalt on?

Brutopalk ehk bruto töötasu on töötaja kogutulu enne maksude ja muude kinnipidamiste arvestamist. Eestis sisaldab brutopalk põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja muid tööga seotud rahalisi hüvesid, mille töötaja ja tööandja on kokku leppinud. Oluline on teada, et brutopalk ei hõlma tööandja täiendavaid kohustusi, nagu sotsiaalmaks (33% brutopalgast) ja tööandjapoolne töötuskindlustusmakse (0,8%), mis suurendavad tööandja kogukulu töötaja palkamisel, kuid ei ole osa töötaja brutopalgast.

Netopalk on seevastu summa, mille töötaja reaalselt kätte saab pärast kõikide maksude ja tasude mahaarvamist. Eestis arvestatakse brutopalgast maha järgmised maksud:

Tulumaks – 20% maksustatavast tulust, kusjuures enne arvestust lahutatakse maksuvaba tulu, kui töötaja on sellest tööandjat teavitanud.

Töötuskindlustusmakse – 1,6% brutopalgast.

Kogumispensioni makse – 2% brutopalgast (kui töötaja on liitunud II sambaga).

Nii kujunebki netopalk ehk summa, mis laekub töötaja pangakontole. Näiteks, kui brutopalk on 1500 eurot ja arvestada maksuvaba tulu, võib netopalk jääda ligikaudu 1200–1250 euro vahele, sõltuvalt maksusoodustustest ja pensionimaksest.

Bruto- ja netopalga mõistmine on oluline iga töötaja jaoks, et osata hinnata oma sissetulekuid ja teha teadlikke rahalisi otsuseid.

Millest koosneb brutopalk?

Brutopalk on töötaja kogutulu enne maksude ja muude kohustuslike kinnipidamiste arvestamist. See sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja muid hüvesid, mille töötaja ja tööandja on kokku leppinud. Kuid brutopalk ei ole summa, mille töötaja reaalselt kätte saab, sest enne väljamaksmist arvestab tööandja sellest maha mitmed maksud.

Lisaks töötaja brutopalgast tehtavatele kinnipidamistele on tööandjal kohustus tasuda ka täiendavad maksud, mis ei kuulu töötaja brutopalga hulka, kuid suurendavad tööandja kogukulu:

Sotsiaalmaks – 33% brutopalgast, millest rahastatakse riiklikku tervishoiusüsteemi ja riiklikku pensionikindlustust.

Tööandja töötuskindlustusmakse – 0,8% brutopalgast, mis tagab töötajatele töötuskindlustushüvitiste olemasolu.

Näiteks kui töötaja brutopalk on 1500 eurot, peab tööandja arvestama lisakuludena umbes 511 euro suuruse sotsiaalmaksu ja 12 euro suuruse töötuskindlustusmaksega. Seega on töötaja kogukulu tööandjale märkimisväärselt suurem kui töötaja brutopalk.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on seadusega määratud kohustuslik makse, mida maksavad nii töötaja kui ka tööandja. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 1,6% brutopalgast, tööandjal lisandub omalt poolt 0,8%. See makse kantakse Töötukassasse ja selle eesmärk on pakkuda töötajale kaitset töökaotuse korral.

Töötuskindlustusmakse muutub töötajale oluliseks just siis, kui ta kaotab töö, kas koondamise, tööandja maksejõuetuse või lepingu lõpetamise tõttu teatud tingimustel. Sellisel juhul on töötajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, mis aitab katta igapäevaseid kulutusi uue töökoha otsimise ajal. Seega toimib töötuskindlustusmakse kindlustuspoliisina, pakkudes vajalikku rahalist tuge ootamatute tööelumuutuste korral.

Tulumaks

Tulumaks on maks, mida riik võtab isiku sissetulekult, sealhulgas töötasult. Eestis on tulumaksumäär 20%, kuid enne maksu arvutamist arvestatakse maha maksuvaba tulu, mis aitab vähendada maksukohustust ja suurendada kätte jäävat sissetulekut. Tulumaksu kinni pidamine toimub automaatselt palgalt ning selle eest vastutab tööandja.

Kuigi tulumaks vähendab töötaja netopalka, on see töötajale kasulik, sest maksutulud rahastavad olulisi avalikke teenuseid – näiteks haridust, tervishoidu ja infrastruktuuri. Lisaks võimaldab tulumaksusüsteem teatud tululiikide pealt maksusoodustusi ja mahaarvamisi, mida saab kasutada aastasel tuludeklaratsioonil, vähendades lõplikku maksukohustust või võimaldades maksu tagastust.

Kogumispension

Kogumispension ehk II sammas on osa Eesti pensionisüsteemist ja aitab koguda raha tulevaseks pensionipõlveks. Töötaja brutopalgast arvestatakse 2% kogumispensioni makset ning riik lisab omalt poolt 4% sotsiaalmaksust. See raha investeeritakse pensionifondidesse, et kasvatada sääste pika aja jooksul.

Kogumispension on töötajale kasulik eelkõige pikaajalises vaates. Mida varem kogumist alustada, seda suurem on pensionieaks kogunenud summa tänu investeeringute kasvule. Lisaks on kogumispension oluline täiendav sissetulekuallikas, sest riiklik pension üksi ei pruugi tulevikus tagada harjumuspärast elatustaset. II samba abil saavad inimesed tagada endale rahaliselt kindlama ja stabiilsema pensionipõlve.

Töötasu bruto vs neto - miks see oluline on?

Bruto- ja netopalga mõistmine on iga töötaja jaoks oluline, sest see mõjutab otseselt isiklikku rahaplaani ja finantsotsuseid. Bruto töötasu on summa, mille tööandja on valmis maksma enne maksude ja muude kinnipidamiste arvestamist, samas kui netotöötasu on reaalselt kätte saadav summa pärast maksude mahaarvamist.

• Eelarvestamine – Netopalk määrab, kui palju raha sul igakuiselt tegelikult kulutamiseks ja säästmiseks jääb. Bruto- ja netosumma erinevuse mõistmine aitab realistlikult planeerida igapäevaseid kulusid ja pikaajalisi sääste.
• Maksude planeerimine – Brutosummalt arvestatakse erinevad maksud, sealhulgas tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Oluline on teada, et kui brutopalk suureneb, väheneb maksuvaba tulu määr (NPD – maksuvaba tulu), mistõttu kasvab ka makstavate maksude osakaal. See tähendab, et palgatõusu korral ei pruugi netotulu tõusta proportsionaalselt.
• Töökoha vahetus ja palgaläbirääkimised – Kui kaalud uue töökoha pakkumist või pead palgaläbirääkimisi, on oluline keskenduda netosummale, mitte ainult brutopalgale. Võrdle pakkumisi netotulu alusel, et hinnata, milline töökoht pakub tegelikult paremat sissetulekut.

Bruto- ja netopalga erinevuste mõistmine aitab teha teadlikke rahalisi otsuseid, planeerida tulevikku ja vältida ebameeldivaid üllatusi palganumbrite tõlgendamisel.

Kuidas brutopalgast oma netopalk välja arvutada?

Netopalga arvutamine algab brutopalgast – see on summa, mille tööandja töötajale lepingu alusel maksab enne maksude ja tasude arvestamist. Tööandja kogukulu on alati suurem kui töötaja brutopalk, sest lisanduvad tööandjapoolsed maksud, nagu sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

Brutopalgast tehakse mitmeid kinnipidamisi: töötaja tasub tulumaksu, töötuskindlustusmakse ning vajadusel ka kogumispensioni makse II sambasse. Enne tulumaksu arvestamist lahutatakse brutopalgast maksuvaba tulu osa, mis vähendab maksustatavat summat ja suurendab töötaja kätte jäävat tulu.

Tööandja kulu kokku (palgafond): 2676.00

Sotsiaalmaks: 660.00

Töötuskindlustusmakse (tööandja): 16.00

Brutopalk: 2000.00

Maksuvaba tulu: 72.67

Kogumispension (II sammas): 40.00

Töötuskindlustusmakse (töötaja): 32.00

Tulumaks: 408.17

Netopalk: 1519.83

Selline arvutuskäik aitab mõista, kuidas erinevad maksud ja tasud mõjutavad brutopalgast kujunevat netosummat ning miks netopalk on alati väiksem kui esmapilgul näib.