Finantsteenuste arengut kujundavad andmed, tehisintellekt ja usaldus

Kristi Saaremets, IPF Digital Eesti äriüksuse juht

Tarbijakrediidi puhul on see eriti oluline. Laenu võtmine ei ole tavaline internetiost, kus mugavus on peamine eesmärk, vaid finantsotsus, mis peab sobima inimese sissetulekute, olemasolevate kohustuste ja tegeliku maksevõimega. Seetõttu ei saa krediiditeenuse kvaliteeti hinnata ainult laenu taotlusprotsessi lihtsuse või vastuse kiiruse järgi. Sama oluline on see, millise info põhjal otsus langetatakse, kuidashinnatakse riske ja kui hästi klient võetavast finantskohustusest aru saab.

Pangaväline krediit täidab reguleeritud turul oma rolli

Eestis kiputakse tarbijakrediiti sageli vaatama lihtsustatud vastanduse kaudu: ühel pool pangalaen ja teisel pool kallim ning seetõttu justkui vähem vastutustundlik alternatiiv. Tegelikult on pilt mitmekesisem. Pangad ja pangavälised krediidiandjad tegutsevad erineva ärimudeli, riskiraamistiku ja kliendisegmendiga, kuid mõlemad peavad järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Pangaväliste krediidiandjate roll ei ole pakkuda krediiti iga hinna eest, vaid olla reguleeritud alternatiiv olukordades, kus inimene vajab väiksemat, paindlikumat või teistsuguse struktuuriga tarbijakrediidi lahendust. See eeldab samamoodi maksevõime hindamist, kliendi kohustuste mõistmist ja otsust, kas krediidi andmine on konkreetse inimese olukorras põhjendatud.

Küsimus ei ole selles, kas laenu peaks andma pank või krediidiettevõte. Küsimus on selles, kas otsus põhineb inimese tegelikul maksevõimel, arusaadavatel tingimustel ja vastutustundlikul riskihindamisel. Tugev ja läbipaistev tarbijakrediidi turg aitab vähendada ka riski, kus inimesed lähevad laenu võtma tundmatutelt isikutelt sotsiaalmeediagruppides.

Kui inimesel on võimalik kasutada seaduslikku, järelevalve all olevat ja selgelt hinnastatud krediiditeenust, on see turvalisem kui olukord, kus rahavajadus suunab ta reguleerimata või läbipaistmatute lahenduste poole. Vastutustundliku krediidi mõte ei ole anda laenu igaühele, vaid teha võimalikult õiglane otsus nende andmete põhjal, mis otsuse hetkel olemas on.

Tehisintellekt aitab, aga ei vabasta vastutusest

Money20/20 aruteludes tõusis esile, et tehisintellekti roll finantssektoris liigub üha enam igapäevaste otsustusprotsesside toetamise juurde. See ei puuduta ainult klienditeenindust või tööprotsesside automatiseerimist, vaid ka seda, kuidas hinnatakse riske, töödeldakse andmeid ja tehakse keerukamaid finantsotsuseid.

IPF Digital, mille alla kuuluvad tarbijakrediidi brändid Credit24 ja Creditea, kasutab tehisintellekti juba täna riskihindamise ja andmeanalüüsi toetamiseks. Tarbijakrediidi puhul on selliste lahenduste väärtus eelkõige selles, et need aitavad infot töödelda, märgata olulisi mustreid ja toetada täpsemat maksevõime hindamist.

Samas ei saa tehnoloogia võtta üle vastutust krediidiotsuse eest. Kui tehisintellekt aitab hinnata inimese maksevõimet või riske, peab otsustusprotsess olema kontrollitav, põhjendatav ja kooskõlas kehtivate nõuetega.

Positiivne krediidiregister toetab paremat maksevõime hindamist

Eesti tarbijakrediidi turu areng ei sõltu ainult uutest tehnoloogiatest, vaid ka sellest, kui kvaliteetne on info, mille põhjal krediidiotsuseid tehakse. Maksevõime hindamine on vastutustundliku laenamise keskne osa, kuid praktikas sõltub selle täpsus andmetest, millele teenusepakkujal on võimalik otsuse tegemise hetkel tugineda.

Just seetõttu on positiivse krediidiregistri loomine Eesti turu jaoks oluline samm. Registri eesmärk on anda krediidiandjatele parem ülevaade inimese olemasolevatest finantskohustustest ning aidata ennetada ülelaenamist. Kliendi jaoks tähendab see paremat kaitset olukorras, kus uue kohustuse võtmine ei pruugi olla tema tegeliku maksevõimega kooskõlas.

Praegu ei pruugi teenusepakkujal olla otsuse tegemise hetkel täielikku ülevaadet kliendi kõigist finantskohustustest. See võib muuta maksevõime hindamise keerulisemaks ka siis, kui krediidiandja tegutseb vastutustundlikult ja järgib kehtivaid nõudeid. Mida ajakohasem ja täielikum on otsuse aluseks olev info, seda paremini saab hinnata, kas uus kohustus sobib inimese olemasolevate finantskohustuste ja tegeliku maksevõimega.

Register ei ole oluline ainult krediidiandjate töö lihtsustamiseks, vaid kogu turu usaldusväärsuse kasvatamiseks. Parem andmevahetus aitab tugevdada ka ausat konkurentsi, sest mida ühtlasem on turuosaliste ligipääs olulisele krediiditeabele ja mida selgemad on reeglid, seda paremini saavad vastutustundlikud teenusepakkujad oma tööd teha.

Pettuste ennetamine liigub reaalajas kaitse poole

Üks valdkond, kus tehisintellekti praktiline väärtus on finantssektoris eriti selge, on pettuste ennetamine. Tehnoloogia areng on toonud kaasa uusi riske, kuid samal ajal annab see teenusepakkujatele paremad võimalused võimalikke ohte varakult tuvastada. Oluline ei ole ainult reageerida siis, kui kahju on juba tekkinud. Tehisintellekt võimaldab analüüsida reaalajas ebatavalisi mustreid ja tuvastada olukordi, kus tehingu taga võib olla pettus, identiteedivargus või kliendi survestamine kolmanda osapoole poolt.

Credit24-s kasutatakse tehisintellekti ka krediidipettuste ennetamisel. Kui süsteem suudab ohte kiiremini märgata ja samal ajal vähendada põhjendamatuid tõrkeid ausate klientide jaoks, paraneb nii teenuse turvalisus kui ka kliendikogemus. Klient ei pruugi näha kõiki kaitsemehhanisme, mis taustal töötavad, kuid ta peab tundma, et teenus on turvaline ja tema andmeid kasutatakse vastutustundlikult.

Usaldus muutub konkurentsieeliseks

Tarbijad on harjunud mugavusega, mida digitaalsed teenused pakuvad, kuid finantsteenuste puhul ei piisa ainult heast kasutajakogemusest. Kuna inimene jagab teenusepakkujaga tundlikke andmeid, teeb rahalisi otsuseid ja võtab kohustusi, mille mõju võib kesta kuid või aastaid, peab mugavus käima koos selgete tingimuste, arusaadava hinnainfo ja vastutustundliku maksevõime hindamisega.

Tarbijakrediidi puhul on tehnoloogia ja andmepõhiste lahenduste väärtus selles, et need aitavad siduda andmed, riskihindamise, pettuste ennetamise ja selge kliendikogemuse usaldusväärseks tervikuks. Nii ei tähenda finantsteenuste areng ainult kiiremat või mugavamat protsessi, vaid paremat võimalust teha otsuseid, mis arvestavad inimese tegelikku finantsolukorda.

Artikli toimetatud versioon ilmus esmakordselt 16. juulil 2026 majandus- ja õigusuudiste portaalis RUP.ee.