Hongkongist Keila lauluväljakule: kuidas mullivahvlist sai populaarne festivalitoit
“Kui enamiku jaoks seostub suvi puhkusega, siis meie jaoks tähendab see kõige kiiremat tööaega. Minu hooaeg kestab mai algusest ja kestab septembri lõpuni,” räägib Magusavabriku omanik Reigo Remme.
Mullivahvlite valmistamine on olnud tema põhitöö nüüd üheksa aastat, alustas ta aga šašlõki pakkumisest. Peale seda keskenduti esmalt jäätisele. „Tahtsin midagi teistsugust proovida. Seejuures ei ole ma ise tegelikult väga suur magusasõber. Jäätist söön küll, aga üldiselt pigem vähe - eks kingsepp on tihtipeale ilma kingadeta,” naerab mees.
Eestis toona veel üsna vähe tuntud mullivahvlit hakati valmistama peale üht reisi Taisse ja mullivahvlist kujunes peagi ettevõtte põhitoode. “Mõte tekkis Tai reisil, kus mullivahvleid pakuti. Tegime algul rulljäätist ja hakkasime jäätist panema mullivahvli sisse. Siis kasutasime mullivahvlis pehmet jäätist ja nüüd oleme jäänud lihtsalt mullivahvli peale.”
Remme on väikesest peale olnud kokkamisest huvitatud, ent pole seda koolis õppinud. “Mäletan, et olin viie-kuue aastane, kui endale juba pannkooke tegin. Söögi tegemine on mul alati veres olnud - kui paljud lapsed endale viie-kuue aastasena pannkooke küpsetavad? Ka minu poeg, kes hetkel on kaheksa aastane, ei tea söögi tegemisest midagi. Mõni mees oskab ehitada, mõni teine autot remontida, mina oskan süüa teha.”
Samas nendib ta, et ei kujuta end ette köögis kellegi teise käe all töötamas. “Tahan olla iseenda peremees ja elu on pakkunud mulle just selliseid võimalusi.”
Suvine töö nõuab täpset planeerimist
Magusavabriku käsutuses on mitu haagist ja neli telki. Kiiremal ajal võetakse lisaks appi ka rendisõidukid, et vajalik varustus ja inimesed eri sündmustele kohale viia.
Müügipunktides töötavad nii ettevõtte püsitöötajad kui ka suvehooajaks appi tulevad tuttavad ja sõbrad. Mitme samal ajal toimuva ürituse teenindamine tähendab, et juba enne nädalavahetust tuleb läbi mõelda meeskondade koosseis, kauba kogused, transport ja müügikohtade ülesehitamine.
Remme sõnul on toidufestivalil nähtav müügipäev vaid üks osa tööst – sellele eelnevad ettevalmistused ja järgneb kogu varustuse kokkupanemine. Hooajalise tänavatoiduäri rütm erineb seetõttu tavapärase kohviku või restorani omast. Kui sügisel ja talvel on sündmusi vähem, siis suvel võivad festivalid, laadad, kontserdid ja eraüritused toimuda samal ajal Eesti eri paikades.
Hongkongist pärit tänavatoit
Mullivahvel on Hongkongist pärit populaarne tänavatoit, mis erineb tavalisest vahvlist iseloomuliku mullilise kuju ja tekstuuri poolest. Õigesti küpsetatud mullivahvel jääb väljast krõbe, kuid on seest pehme ja õhuline. “Teeme mullivahvlit täpselt samamoodi nagu neid Aasias tehakse ja rahvale meeldib," ütleb Remme, kes kasutab Saksamaal spetsiaalselt tema mullivahvli jaoks valminud jahu. "Saatsin jahu algul neli korda Saksamaale tagasi - maitse ei sobinud -, aga nüüd olen selle paika saanud.”
Mullivahvlit küpsetatakse spetsiaalse küpsetajaga, mis on Magusavabrikus tellitud Hiinast. “Vahvel küpseb kahe raua vahel - keerad masinat ühte pidi ja siis teist pidi.”
Serveeritakse mullivahvlit enamasti torbikuks keeratuna - sisse käib kas magus või soolane täidis. Kes tahab vahvli tegemist ise proovida, siis Youtube’st leiab selleks retsepte, teab Remme. “Põhimõtteliselt on võimalik mullivahvli segu ka ise kodus valmis segada, internetist saab selleks retsepti võtta.”
Lisandite rohkusest lihtsamate maitseteni
Mullivahvel sobib Remme sõnul festivalitoiduks hästi, sest see küpsetatakse kohapeal ja antakse inimesele kätte värskena.
Mullivahvli sisse läheb kas pehme- või pallijäätis ja peale magus kaste, marjad ning nonparellid. Kõige sagedamini valitakse Remme sõnul vanillijäätist, vanemate ostjate seas on populaarne ka šokolaadi jäätis. Kastmeid, mille vahel saab ostja oma valiku teha, on üritusest sõltuvalt korraga kolm: kas mango, kirss ja šokolaad või siis karamell, maasikas ja mango. "Algul panime vahvlitele väga palju kaunistusi ja lisandeid, aga nüüd oleme jõudnud selleni, et jäätisest, väikesest kogusest kastmest ja marjadest piisab. Väga kirjuks me valikut enam ei aja, kuigi tean, et teistel pakkujatel on valikuvariante ehk rohkem - vahvel on ise juba magus ja inimene ei jõua kõike seda magusat muidu ära süüa," ütleb Remme.
Festival võimaldab ühe päevaga proovida eri kööke
Remme hinnangul seisneb toidutänavate eripära eelkõige valiku mitmekesisuses. Ühele alale kogunenud toidupakkujate seas leidub nii eri riikide köökidest inspireeritud roogi, grillitoitu ja burgereid kui ka magusaid küpsetisi ning jäätiseid.
Erinevalt tavalisest restoranikülastusest saab festivalil jagada seltskonnaga mitut rooga, proovida väiksemaid portsjoneid ja tutvuda ühe päeva jooksul väga erinevate maitsetega. Toidupakkujale annab vahetu kontakt omakorda võimaluse näha, milliseid maitseid eelistatakse ja millised tooted enim tähelepanu äratavad.
Toidutänavate traditsioon sai alguse 2020. aastal Tallinna lauluväljakult. Sellest ajast on rändav festival jõudnud Eesti eri linnadesse ning toonud ühele alale kokku kümneid toiduautosid ja teisi liikuvaid söögikohti.
Suur Keila Toidutänav toimub laupäeval, 5. septembril Keila lauluväljakul. Päeva jooksul toimub burgerisöömise võistlus ning õhtul lavale astub ansambel Respekt.
Festivali toetaja Credit24 selgitab ka külastajate abil välja parimatest parimad toidupakkujad. Varasemate Toidutänavate hääletustulemusi saab vaadata Credit24 veebilehelt.