Laenuleping ei ole formaalsus: ligi kolmandik Eesti elanikest ei loe alati lepingutingimusi

Eestis vastas 43% inimestest, et loeb enne rahalise kohustuse võtmist või laenulepingu sõlmimist lepingutingimused alati läbi ja saab neist aru. Sageli teeb seda 29% vastanutest. Lätis on vastav näitaja madalam: 36% loeb tingimusi alati ja 28% sageli.

Credit24 kaubamärki haldava IPF Digital Eesti äriüksuse juhi Kristi Saaremetsa sõnul näitab uuringu tulemus, et finantskirjaoskuse parandamisel on endiselt väga praktiline mõõde. “Lepingutingimuste lugemine ei ole formaalsus. Sealt leiab olulist infot nii võetava kohustuse kui ka võimaluste kohta: kui palju laen kokku maksab, kuidas saab selle soovi korral ennetähtaegselt tagasi maksta ning millised tingimused kehtivad maksete hilinemise või rahalise olukorra muutumise korral,” selgitab Saaremets.

Tema sõnul ei piisa laenuotsuse tegemisel ainult intressi vaatamisest. “Väga oluline on võrrelda pakkumisi, sealhulgas laenu kogukulu ehk krediidi kulukuse määra, ning hinnata lepingutingimusi tervikuna. Laen ei tohiks kunagi olla emotsiooni, kiirustamise või välise surve ajel tehtud otsus, vaid teadlik ja vastutustundlik samm,” rõhutab Saaremets.

Uuringust selgub, et osa inimesi piirdub lepingut sõlmides vaid pealiskaudse tutvumisega. Eestis tunnistas 13% vastanutest, et vaatab üle vaid lepingu peamised punktid, 4% tugineb teiste tehtud kokkuvõtetele ja 2% tavaliselt lepinguga üksikasjalikult ei tutvu. Lisaks märkis 8% Eesti vastanutest, et ei oska öelda, kuidas nad sellistes olukordades tavaliselt käituvad.

Saaremetsa hinnangul on just see koht, kus finantskirjaoskus ja pettuste ennetamine omavahel kokku saavad. “Pettused põhinevad sageli kiirusel, segadusel ja usalduse ärakasutamisel. Sama põhimõte kehtib ka vastutustundliku laenuotsuse puhul: kui rahalist otsust survestatakse tegema kohe, tingimused ei ole selged või teenusepakkuja taust on kontrollimata, tuleb võtta paus ja infot kontrollida,” ütleb ta.

Eestis on finantspettuste teema viimastel aastatel muutunud eriti teravaks. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel langes 2025. aastal Eestis pettuste ohvriks 3685 inimest ja kahju ulatus üle 29 miljoni euro. Kõige suurema osa kahjust moodustasid petukõned, millega kaotati ligi 11,5 miljonit eurot.

Uuringu järgi on noorte seas märgata suuremat valmisolekut tugineda teiste selgitustele: 18–29-aastastest Eesti vastajatest ütles 7%, et nad toetuvad rahalise kohustuse võtmisel pigem teiste tehtud kokkuvõtetele. Saaremetsa sõnul ei tähenda see, et abi küsimine oleks halb, kuid lõplik vastutus peab olema inimesel endal. “Nõu võib ja tasub küsida, aga allkirja annab inimene ise. Seetõttu peab ta ka ise aru saama, millise kohustuse ta võtab,” märgib ta.

Sooliselt on muster Eestis sarnane Lätiga: naised loevad lepingutingimusi meestest mõnevõrra sagedamini. Eestis ütles 46% naistest ja 40% meestest, et nad loevad tingimused alati läbi. Lätis olid vastavad näitajad 39% ja 32%.

Ametigruppide võrdluses paistavad Eestis silma iseendale tööandjad, kellest 70% loeb finantsotsuseid tehes tingimusi alati ja 19% enamasti. Keskmisest väiksem on nende osakaal, kes alati lepinguid põhjalikult loevad, teenindus- ja müügitöötajate ning üliõpilaste seas.

Saaremets soovitab enne laenulepingu allkirjastamist kontrollida vähemalt viit asja: laenu kogukulu ehk krediidi kulukuse määra, igakuise makse jõukohasust, kõiki lisatasusid, makse hilinemise tagajärgi ja ennetähtaegse tagastamise tingimusi. Samuti tasub veenduda, et teenusepakkuja on ametlik ja usaldusväärne. “Rahatarkus ei tähenda ainult säästmist või investeerimist. See tähendab ka oskust öelda hetkeks ‘oota’, lugeda tingimused läbi, küsida selgitusi ja teha otsus alles siis, kui kohustuse mõju on päriselt arusaadav,” lisab Saaremets.

Uuringu viis Credit24 tellimusel tänavu maikuus Eestis ja Lätis läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti kokku 2000 inimest vanuses 18-74 aastat.

Enne laenulepingu allkirjastamist tasub kontrollida:

• kui suur on laenu kogukulu ehk krediidi kulukuse määr;
• milline on igakuine makse ja kas see mahub eelarvesse ka sissetuleku vähenemisel;
• millised on kõik lisatasud, sh lepingutasu, haldustasu ja võimalikud arve esitamise tasud;
• mis juhtub makse hilinemisel ja kui suured on võimalikud viivised;
• millised on laenu ennetähtaegse tagastamise tingimused;
• kas krediidiandja on usaldusväärne ja tegutseb ametlikult. Finantsinspektsioon annab välja ja tunnistab kehtetuks krediidiandjate tegevuslube.