Mis on brutopalk ja kuidas seda arvutatakse?

Samuti anname ülevaate, miks on oluline mõista brutopalga ja netopalga erinevust ning kuidas need mõjutavad sinu igakuist sissetulekut. Kui soovid oma rahalist olukorda paremini hallata, tasub nende mõistetega kindlasti põhjalikumalt tutvuda.

Mis on brutopalk?

Brutopalk on töötaja kogutulu enne maksude ja muude kinnipeetavate summade mahaarvamist. See summa sisaldab põhipalka, preemiaid, lisatasusid ning muid tööga seotud rahalisi hüvesid. Brutopalk annab tööandjale ja töötajale ülevaate töötasu kogumahust, kuid see ei ole summa, mida töötaja reaalselt kätte saab.

Töökuulutustes on palganumber enamasti esitatud brutopalgana. See on oluline, sest lõplik kätte saadav summa ehk netopalk sõltub mitmest tegurist, sealhulgas maksusoodustustest, tulumaksuvaba miinimumi suurusest, töötaja sissetulekust ja ülalpeetavate arvust. Samuti arvestatakse brutopalgast maha sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse.

Netopalk on tegelik summa, mis laekub töötaja pangakontole pärast kõikide maksude ja muude kinnipidamiste tegemist. Seetõttu võib brutopalk anda küll üldise ettekujutuse teenitavast tasust, kuid igakuine netosissetulek võib oluliselt erineda sõltuvalt isiklikest maksusoodustustest ja muudest teguritest.

Brutopalga mõistmine on oluline samm oma rahalise olukorra hindamisel ja tööpakkumiste realistlikul võrdlemisel.

Millest brutopalk koosneb?

Brutopalk ei ole ainult põhipalk, vaid koosneb mitmest erinevast komponendist, mis kokku moodustavad töötaja kogutulu enne maksude ja kinnipidamiste arvestamist. Brutopalka arvutades tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, mis mõjutavad lõplikku summat.

• Põhipalk — see on töötasu, mis on kirjas töölepingus ja mida makstakse tehtud töö eest. Tavaliselt moodustab põhipalk brutopalgast suurima osa.
• Lisatasud ja preemiad — tulemuste või täiendavate tööülesannete eest makstavad boonused ja preemiad suurendavad brutopalka ja võivad oluliselt mõjutada kuu kogutulu.
• Tööandja poolt makstavad hüvitised — näiteks erinevad toetused, kompensatsioonid või lisatasud eritingimustes töötamise eest.
• Ületunnitasud — kui töötaja teeb tööd väljaspool tavapärast tööaega, lisatakse nende eest makstav tasu samuti brutopalgale.

Kõik need komponendid liidetakse kokku, et saada töötaja kogubruto sissetulek enne maksude mahaarvamist.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on seadusega kehtestatud kohustuslik makse, mille eesmärk on pakkuda töötajale kaitset töö kaotamise korral. Eestis tasuvad töötuskindlustusmakset nii töötaja kui ka tööandja. 2025. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 1,6% brutopalgast, tööandjal lisandub 0,8%.

Töötuskindlustusmakse arvestatakse töötaja brutopalgast ja see kinnipeetav summa läheb Töötukassasse, kust vajadusel makstakse välja töötutoetusi ja hüvitisi. Tööandja maksab oma osa eraldi lisaks töötaja palgakulule.

Töötuskindlustusmakse tasumine annab töötajale õiguse saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta peaks töö kaotama ning samuti kaitseb see ootamatute sissetulekuprobleemide eest. See on oluline osa brutopalgast kinnipeetavatest maksudest ning mõjutab otseselt töötaja netosissetulekut.

Tulumaks

Tulumaks on üks peamisi makse, mida arvestatakse töötaja brutopalgast. Eestis on tulumaksu määr 20% ning see arvutatakse pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Maksuvaba tulu vähendab maksustatavat osa ja aitab suurendada töötaja netosissetulekut.

Tulumaksu kinnipidamise eest vastutab tööandja, kes arvestab selle automaatselt palgast maha ja kannab riigile üle. Töötaja saab maksuvaba tulu kasutada ainult ühe tööandja juures ja selle rakendamiseks peab ta tööandjat sellest kirjalikult teavitama.

Lisaks palgatulule kuuluvad tulumaksuga maksustamisele ka muud sissetulekud, nagu dividendid ja renditulu. Tulumaksu korrektne arvestamine tagab, et töötaja ei pea aasta lõpus tuludeklaratsiooni esitamisel suuri summasid juurde maksma ega ootamatult tagasi maksma.

Kogumispension

Kogumispension ehk II sammas on Eestis kohustuslik pensionisüsteemi osa enamikele töötajatele, kes on liitunud pensionireformi raames. Kogumispensioni makse suurus on 2% töötaja brutopalgast, millele lisandub riigi poolt 4% sotsiaalmaksust. See tähendab, et iga kuu kantakse töötaja individuaalsele pensionikontole kokku 6% tema sotsiaalmaksu alusest tulust.

Kogumispensioni eesmärk on koguda raha tulevaseks pensionipõlveks, võimaldades töötajal pensionieas suuremat sissetulekut. Makseid kogutakse ja investeeritakse pensionifondidesse, mille tootlus mõjutab lõplikku väljamakstavat summat.

Kuigi II samba makse on palgalt kinnipidamine, ei saa seda töölepingu lõpetamisel kohe välja võtta — see raha on ette nähtud kasutamiseks alles pensioniikka jõudes. Küll on võimalik esitada taotlus ning see varem välja võtta.

Brutopalk ja maksuvaba tulu 2025

Brutopalk on töötasu kogusumma enne maksude ja muude kinnipidamiste arvestamist. 2025. aastal on Eestis jätkuvalt kehtiv maksuvaba tulu süsteem, mis aitab vähendada tulumaksukohustust ja suurendab kätte jäävat netopalka.

Maksuvaba tulu tähendab, et teatud osa töötaja tulust on tulumaksust vabastatud. 2025. aastal kehtib maksuvaba tulu määr endiselt sõltuvalt sissetuleku suurusest – madalama palga puhul on maksuvaba tulu suurem ning kõrgepalgalistel see väheneb. Maksuvaba tulu arvestatakse kuupõhiselt ja see vähendab otseselt tulumaksuga maksustatavat osa.

Oluline on, et töötaja teavitaks oma tööandjat soovist maksuvaba tulu kasutada. Kui seda ei tehta, arvestab tööandja tulumaksu kogu brutopalgalt ning maksuvaba osa rakendub alles aastaselt tuludeklaratsioonilt. Maksuvaba tulu saab kasutada vaid ühe tööandja juures, seega mitme töökoha korral peab töötaja valima, kus soodustust rakendada.

Tööandja ei tea automaatselt töötaja muudest sissetulekutest, näiteks täiendavatest töölepingutest või ettevõtlustulust, mistõttu peab töötaja ise jälgima, et maksuvaba tulu arvestus oleks korrektne. Kui maksuvaba tulu on aasta jooksul rohkem kasutatud kui tegelik õigus lubab, tuleb tekkinud vahe järgmisel aastal tuludeklaratsioonis tagasi maksta.

Miinimum brutopalk Eestis

2025. aastal on Eestis kehtiv miinimum brutopalk 820 eurot kuus täistööajaga töötamise korral. Tunnipõhiselt tähendab see 4,86 eurot brutotunni eest. Miinimumpalk kehtib töötajatele, kes töötavad kokkulepitud täiskoormusega, tavaliselt 40 tundi nädalas.

Miinimumpalgalt arvestatakse maha kõik seadusega ettenähtud maksud — tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud II sambaga). 820-eurose brutopalga puhul rakendub maksuvaba tulu täies ulatuses, mis tähendab, et töötaja ei pea sellelt summalt tulumaksu maksma, kui ta on tööandjat vastavalt teavitanud. See suurendab töötaja kätte saadavat netotulu.

Netopalk pärast maksude arvestamist jääb olenevalt isiklikest maksusoodustustest ligikaudu 730–750 euro vahele kuus. Miinimumpalk mõjutab ka teisi töötingimusi, nagu puhkusetasu ja haigushüvitis, kuna need arvutatakse samuti brutopalga alusel.