Mis püha on Halloween ja miks inimesed seda tähistavad?

Selles artiklis vaatame lähemalt, kust Halloween pärineb ja milline on selle ajalugu, kuidas see kujunes ülemaailmseks tähistamiseks ning miks inimesed seda nii meelsasti peavad. Samuti arutame, millised on kaasaegsed traditsioonid – alates pidudest ja kostüümidest kuni filmimaratonide ja kogukonnaüritusteni ning kuidas see püha sobitub Eesti kultuurilisse konteksti. Nii mõistad paremini, miks Halloween on muutunud populaarseks ka meie argipäeva osaks.

Halloweeni algus

Halloweeni juured ulatuvad tuhandeid aastaid tagasi keldi Samhaini festivalini, mida tähistati Iirimaal ja Šotimaal sügise lõpul. See märgistas perioodi, mil lõppes saagikoristus ja algas pime, külm talv – aeg, mida peeti elu ja surma piiril seisvaks. Keldid uskusid, et just sel ööl, 31. oktoobril, on piir elavate ja surnute maailma vahel kõige õhem ning vaimud võivad tulla inimeste juurde. Selleks süüdati lõkked ja kanti maske, et kurje vaime eemale peletada.

Hiljem püüdis Kristlik Kirik rahvapärimusi oma traditsioonidega siduda. 1. novembril hakati tähistama Kõigi Pühakute päeva ehk All Saints’ Day’d ning sellele eelnevat õhtut kutsuti All Hallows’ Eve’iks, millest tuleneb ka sõna Halloween. Nii sulandus paganlik saagipüha kristlikesse kommetesse. Aja jooksul hakkas püha võtma üha meelelahutuslikumaid vorme, liikudes uskumustest ja lõketest kostüümide, mängude ja pidustuste poole. See muutis Halloweeni laialdaselt tuntuks ja säilitas selle tähenduse kui elu, surma ja muutuste piiril seisva aja tähistamise.

Sümbolid ja traditsioonid maailmas

Halloween on tuntud just oma rikkalike sümbolite ja lõbusate, kuid ka veidi hirmutavate traditsioonide poolest. Kõige populaarsemad on maskid ja kostüümid, mida kannavad nii lapsed kui täiskasvanud – algselt kanti neid vaimude peletamiseks, tänapäeval aga pigem meelelahutuseks. Sama vana traditsioon on kõrvitsalaternate nikerdamine, kus õõnestatud kõrvitsasse lõigatakse nägu ja süüdatakse sees küünal.

Üks Halloweeni ikoonilisemaid tegevusi on trick-or-treating, mida Eestis tuntakse kui “komm või pomm”. Lapsed käivad naabruskonnas ukselt uksele maiustusi küsimas, lisades püha tähistamisele mängulise ja kogukondliku mõõtme. Lisaks on levinud küünalde ja laternate süütamine, mis sümboliseerib valgust pimeduse keskel ja loob piduliku atmosfääri.

Täiskasvanud tähistavad Halloweeni sageli pidude, hirmulugude jutustamise, filmimaratonide ja dekoratsioonidega. Erinevates riikides võivad traditsioonid varieeruda, kuid igal pool on rõhk samal – luua salapärane, lõbus ja natuke kõhedust tekitav õhkkond, mis toob inimesed kokku.

Kuidas Halloween Eestisse jõudis?

Halloweenil ei ole Eestis pikki rahvapärimusi, kuid globaliseerumine ja Ameerika kultuuri mõju on selle siia tasapisi toonud. Filmid, telesarjad ja internet on teinud Halloweeni sümbolid – kostüümid, kõrvitsalaternad ja “komm või pomm” – tuntuks ka Eesti lastele ja noortele. Selle tulemusena on püha muutunud järjest nähtavamaks just viimase paarikümne aasta jooksul.

Paljude eestlaste jaoks on Halloween pigem lõbus ja kommertslik kui sügavalt traditsiooniline. See on võimalus pidutseda, maskeeruda ja kaunistada kodu kõrvitsate ja ämblikuvõrkudega. Erilist populaarsust on püha kogunud laste seas – koolides ja lasteaedades korraldatakse väikseid temaatilisi pidusid, kus kantakse kostüüme ja meisterdatakse kaunistusi.

Ka kaubandus on Halloweeni omaks võtnud: poodidesse ilmuvad oktoobri lõpus kostüümid, dekoratsioonid ja maiustused, mis toovad püha igapäevaellu. Nii on Halloween leidnud Eestist koha eelkõige kui meelelahutuslik sügispüha, mis pakub vaheldust ja võimalust üheskoos midagi uut ja lõbusat tähistada.

Kuidas eestlased Halloweeni tähistavad?

Eestis on Halloween muutunud viimastel aastatel järjest populaarsemaks, kuid seda tähistatakse sageli lõbusate pidude ja väiksemate kogukonnaürituste vormis. Kostüümipidudel käivad nii lapsed kui täiskasvanud – lapsed riietuvad nõidadeks, vampiirideks või superkangelasteks, täiskasvanute peod aga keskenduvad enamasti temaatilisele meelelahutusele.

Koolid ja lasteaed korraldavad sageli Halloweeni stiilis üritusi, kus meisterdatakse kõrvitsalaternaid, tehakse maske ja mängitakse teemanäitlikke mänge. Ka kogukonnakeskused ja noorteklubid korraldavad üritusi, mis aitavad lastel ja peredel püha üheskoos tähistada.

Viimastel aastatel on kasvanud ka kodude ja aedade kaunistamine kõrvitsate ja laternatega, kuigi mitte samas mastaabis nagu Ameerikas. Eestis ei ole trick-or-treat’i traditsioon veel laialt levinud – pigem piirdub püha koduste pidude ja pere- või sõpruskonna tegevustega.

Mõnikord seguneb Halloween kohalike kommetega, näiteks hingedepäevaga, mis on eestlastele omane vaiksem ja sügavam mälestuspüha. Nii eksisteerivad kaks traditsiooni kõrvuti – üks lõbus ja meelelahutuslik, teine rahulikum ja sügavam.

Järeldused ja kriitika

Kuigi Halloween on Eestis järjest populaarsem, ei jaga kõik selle pühaga seotud vaimustust. Mõned inimesed peavad seda liiga kommertslikuks ja sisse toodud pühaks, mis ei haaku kohalike traditsioonidega. Eesti rahvakalendris on juba olemas hingedepäev, mil mälestatakse lahkunuid vaiksemalt ja austavamalt, mistõttu võib Halloweeni lõbus ja lärmakas olemus tunduda võõras.

Kultuuriliselt eristub Halloween selgelt Eesti tavadest – kui hingedepäev keskendub rahulikule mälestamisele ja süütule tulele aknal, siis Halloween rõhub kostüümidele, naljadele ja hirmutavale sümboolikale. Seetõttu tekib küsimus, kas need kaks püha sobituvad või konkureerivad omavahel.

Samuti kerkib teemaks laste turvalisus ja ootused. Kostüümipidudel ja “komm või pomm” mängul tuleb jälgida, et tegevused oleksid ohutud ning lapsed ei satuks ohtlikesse olukordadesse. Kuigi Halloween pakub palju rõõmu, tasub meeles pidada, et see on pigem uus ja meelelahutuslik lisa meie sügiseste traditsioonide seas, mitte nende asendaja.

Halloweeni korduma kippuvad küsimused

Millal on Halloween?

Halloween toimub igal aastal 31. oktoobril. See kuupäev on fikseeritud ja langeb alati kõikjal maailmas samale päevale.

Kas Halloween on Eesti püha?

Ei, Halloween ei ole Eestis ametlik riigipüha. Tegemist on pigem kultuurilise ja sisse toodud traditsiooniga, mida tähistatakse meelelahutuslikus võtmes.

Mis on kõige tuntumad Halloween’i traditsioonid Eestis?

Levinumad on kostüümipeod, kodude ja koolide kaunistamine kõrvitsalaternate ning sügisese temaatikaga, samuti väiksemad kogukonnaüritused. Trick-or-treat ei ole Eestis veel väga levinud.

Kust algavad mõned Halloween’i sümbolid nagu kõrvitsalatern?

Kõrvitsalaterna traditsioon pärineb keldi Samhaini kombest, kuid muutus populaarseks Põhja-Ameerikas, kus kõrvits oli kergesti kättesaadav. Sealt levis see üle maailma.