Õppepuhkus Eestis: sinu praktiline juhend õppimiseks, kui samal ajal töötad

Selles artiklis anname praktilise ülevaate, kuidas õppepuhkus toimib, kellel on sellele õigus, kui pikalt seda saab kasutada ning millistel juhtudel makstakse õppepuhkuse ajal keskmist töötasu.

Samuti toome välja olulised sammud, mida tööandjale teada anda, et õppepuhkust õigesti ja sujuvalt kasutada.

Mis on õppepuhkus?

Õppepuhkus on töötajale seadusega ette nähtud aeg, mille jooksul tal on võimalik osaleda õppetöös või sooritada eksameid, ilma et ta peaks töölt lahkuma. See on oluline võimalus neile, kes soovivad oma oskusi täiendada, uut eriala omandada või läbida täiendkoolitusi töötamise kõrvalt.

Eestis reguleerib õppepuhkust töölepingu seadus ning see kehtib nii tasemeõppes (nt kutse- või kõrgharidus), täienduskoolitustel kui ka tööalastel kursustel osalevatele töötajatele. Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust aastas. Kui puhkus on seotud tasemeõppe või kutseeksamiga, maksab tööandja selle aja eest keskmist töötasu kuni 20 kalendripäeva ulatuses.

Õppepuhkuse saamiseks, peab töötaja esitama tööandjale tõendi koolitusasutuselt, mis kinnitab õppimise fakti ja ajavahemiku. Õppepuhkuse taotlemine tuleks esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette, et tööandja saaks töökorraldust vastavalt planeerida.

Õppepuhkus toetab elukestvat õpet ja võimaldab töötajal end arendada ilma, et see takistaks tema põhitööd või sissetulekut.

Kes saab võtta õppepuhkust?

Õppepuhkuse õigus on töötajatel, kes osalevad riiklikult tunnustatud või akrediteeritud õppeprogrammides. See tähendab, et töötaja ei pea õppima ainult ülikoolis – võimalusi on palju, peaasi et õpe vastab seaduses sätestatud tingimustele.

Õppepuhkust saavad taotleda töötajad, kes õpivad:

• Ülikoolis või kutsekoolis – bakalaureuse-, magistri- või kutseõppe tasemel

• Täiskasvanute gümnaasiumis – üldhariduse omandamiseks

• Õhtukoolis – põhihariduse või keskhariduse omandamiseks töö kõrvalt

• Täienduskoolitusel, mis on suunatud tööalaste oskuste arendamisele ning kuulub tunnustatud koolitusasutuse programmi

Oluline on teada:

• Õigus õppepuhkusele ei kehti hobikursustel või vaba aja tegevustel osalemise korral (nt maalimise või joogakursused)

• Tööandja peab võimaldama õppepuhkust olenemata ettevõtte suurusest või töötajate arvust

• Tööandja võib nõuda koolitusasutuselt tõendit, mis kinnitab õppimise sisu ja kestust

Õppepuhkus aitab töötajal arendada oma oskusi ja teadmisi ning tõstab ka tööandja konkurentsivõimet – see on kasulik mõlemale poolele.

Kui palju on võimalik õppepuhkust saada?

Igal töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust aastas, kui ta osaleb riiklikult tunnustatud õppes. Need päevad võivad olla kasutusel ühe korraga või jaotatuna väiksemateks osadeks vastavalt õppimise vajadusele. Õppepuhkust ei kanta üle järgmisesse aastasse – kasutamata päevad aeguvad kalendriaasta lõpus.

Lisaks tavapärasele õppepuhkusele on töötajal õigus saada veel kuni 15 kalendripäeva täiendavat puhkust, kui ta sooritab lõputööd või osaleb lõputestides (näiteks eksamiperiood või lõputöö kaitsmine). Selle kohta tuleb esitada vastav tõend haridusasutuselt.

Tööandjal on õigus küsida dokumentaalset kinnitust õppetöö kohta ning töötajal tuleb puhkuse soovist teatada vähemalt 14 kalendripäeva ette. See võimaldab tööandjal töökorralduse aegsasti ümber planeerida. Õppepuhkuse kasutamine aitab töötajal keskenduda õpingutele, ilma et see mõjutaks tema töösuhet või põhjustaks sissetuleku kaotust.

Õppepuhkuse tasustamine

Kui töötaja võtab õppepuhkust tasemeõppeks (nt kutsekool, ülikool, täiskasvanute gümnaasium) või tööalaseks enesetäiendamiseks, maksab tööandja selle aja eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu kuni 20 kalendripäeva aastas.

See tähendab, et töötajal on võimalik võtta aastas kuni 30 päeva õppepuhkust, kuid ainult 20 päeva sellest on tasustatud. Ülejäänud 10 päeva jäävad tasustamata, välja arvatud juhul, kui tööandja otsustab neid siiski hüvitada – see on tööandja vaba valik.

Tööandja arvutab tasu töötaja keskmise töötasu alusel, võttes arvesse varasemaid töötasu väljamakseid. Tasustatud õppepuhkus aitab töötajal õppimisele keskenduda ilma sissetulekut kaotamata.

Täiskasvanud õppijatel, kes osalevad riigi rahastatud õppes, võib olla võimalik saada lisatuge või hüvitisi ka muude allikate kaudu – tasub uurida kooli või Töötukassa kaudu lisavõimalusi.

Oluline on õppepuhkuse plaan varakult tööandjaga läbi arutada ja esitada tõend õppimise kohta. Nii saab kindlustada, et vajalik aeg õpinguteks oleks tagatud ja tasu õigesti arvestatud.

Õppepuhkuse taotluse esitamine

Kui soovid võtta õppepuhkust, pead esitama tööandjale kirjaliku taotluse vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust. Taotluses tuleb märkida soovitud õppepuhkuse ajavahemik ning lisada tõend haridusasutuselt, mis kinnitab sinu õppimist ja vajadusel ka eksamite või lõputöö kuupäevad.

Tööandja peab taotluse läbi vaatama ja andma vastuse mõistliku aja jooksul. Kui kõik nõuded on täidetud, on tööandjal kohustus võimaldada seaduses ette nähtud ulatuses õppepuhkust. Tööandja ei saa puhkust ilma mõjuva põhjuseta keelata.

Kui taotlust eiratakse või põhjendamatult edasi lükatakse, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või tööinspektsiooni poole, et kaitsta oma seaduslikke õigusi.

Oluline on alustada taotlemist varakult ning esitada vajalik dokumentatsioon täpselt ja korrektselt. Nii väldid segadust ja tagad, et saad oma õpinguteks vajaliku aja seaduse alusel kasutada. Õigeaegselt planeeritud õppepuhkus aitab ühildada õppimist ja tööd sujuvalt ning ilma tarbetute pingeteta.

Millised on tööandja kohustused õppepuhkuse korral?

Kui töötaja täidab kõik seaduses sätestatud nõuded – esitab taotluse vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitud õppepuhkust ning lisab vastava tõendi õppeasutuselt –, on tööandjal kohustus võimaldada õppepuhkust. Keeldumine või põhjendamatu viivitus ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töövaidlusi ning sanktsioone.

Tööandja peab maksma keskmist töötasu kuni 20 kalendripäeva eest aastas, kui tegemist on tasemeõppe või tööalase täienduskoolitusega. Tasustamata osa (kuni 10 päeva aastas) jääb töötaja enda kanda, välja arvatud juhul, kui tööandja otsustab teisiti.

Samuti ei tohi tööandja diskrimineerida töötajat seetõttu, et ta soovib kasutada seaduslikku õigus õppepuhkusele. Karistused seaduse rikkumise eest võivad ulatuda rahatrahvist kuni töövaidluskomisjoni otsusteni töötaja kasuks.

Tööandja kohustused õppepuhkuse korral:

• Võimaldama puhkust seaduses sätestatud tingimustel

• Maksma kuni 20 päeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu

• Mitte takistama või diskrimineerima töötajat puhkusevõtu tõttu

• Töötlema taotlust õigeaegselt ja põhjendatult

• Järgima töölepingu seadust, vältimaks juriidilisi tagajärgi

Korralikult hallatud õppepuhkus toob kasu nii töötajale kui tööandjale.