Palgata puhkus Eestis: mida see tähendab ja mida peaksid teadma

Samuti räägime, kuidas palgata puhkus mõjutab töötaja muid õigusi ja töölepingut. Loe edasi, et olla teadlik kõigist olulistest detailidest!

Mis on tasustamata puhkus?

Tasustamata puhkus, tuntud ka kui palgata puhkus, on töötaja ja tööandja vahel kokkuleppel antav ajutine töölt eemalolek, mille ajal töötajale ei maksta töötasu. Erinevalt seadusega tagatud tasustatud puhkusest, näiteks põhipuhkusest, ei ole tööandjal kohustust tasustamata puhkust automaatselt anda - selle saamine eeldab alati poolte kokkulepet.

Tasustamata puhkust kasutatakse tavaliselt siis, kui töötajal on isiklikud põhjused, näiteks reisimine, täiendõpe või pereasjad, mille jaoks soovitakse pikemat töölt vabaks jäämist. See annab paindlikkuse korraldada elu väljaspool töökohta ilma töölepingut lõpetamata.

Tuleb arvestada, et tasustamata puhkuse ajal ei teenita puhkusepäevi ega tööta täiskohaga sotsiaalsed garantiid, näiteks pensionistaaž. Samuti võib tasustamata puhkus mõjutada muid tööandjapoolseid hüvesid.

Tasustamata puhkus vs tasustatud puhkus

Tasustatud puhkusel makstakse palk, tasustamata puhkusel mitte. Tasustatud puhkuse, näiteks põhipuhkuse ajal säilib töötajale tavapärane töötasu - see tähendab, et puhkusepäevade eest makstakse keskmist palka. Tasustamata puhkuse ajal töötaja töölt eemal viibib, kuid selle eest tasu ei saa, mis võib mõjutada igakuist sissetulekut.

Tasustatud puhkus on seadusega tagatud, tasustamata puhkus eeldab kokkulepet. Põhipuhkus ja teised tasustatud puhkused on töötaja seaduslikud õigused ning tööandja on kohustatud neid andma. Tasustamata puhkuse saamiseks peab töötaja tööandjaga kokku leppima — tööandjal on õigus taotlus kas heaks kiita või sellest keelduda, kui see segab töö korraldamist.

Tasustatud puhkusel säilib sotsiaalkindlustus ja puhkusepäevade arvestus, tasustamata puhkusel need katkestatakse. Tasustatud puhkuse ajal jätkub töötaja sotsiaalkindlustus (sh pensionistaaž ja ravikindlustus) ning kogunevad puhkusepäevad ka tulevikuks. Tasustamata puhkuse perioodidel neid õigusi ei arvestata — näiteks peatub pensionistaaži kogunemine ja töötajal ei pruugi olla ravikindlustust, kui tasustamata puhkus kestab pikalt.

Millal saab võtta palgata puhkust?

Palgata puhkust saab võtta erinevatel põhjustel, kui see on tööandjaga kokku lepitud. Levinumad põhjused tasustamata puhkuse taotlemiseks on isiklikud asjaajamised, pikemad reisid, majanduslikud raskused või soov hoolitseda väikese lapse või pereliikme eest.

Palgata puhkust ei saa nõuda seaduse alusel — see eeldab alati tööandja ja töötaja kokkulepet. Tööandjal on õigus palgata puhkuse andmisest keelduda, kui see takistab ettevõtte töökorraldust või tööprotsesse.

Oluline on teada, et tavaliselt eeldavad tööandjad, et enne palgata puhkust kasutatakse ära seaduslik tasustatud puhkus. Siiski sõltub see tööandja otsusest — mõnel juhul võib tööandja lubada palgata puhkust ka enne tasustatud puhkuse lõplikku kasutamist.

Palgata puhkuse kestus ja tingimused määratakse kindlaks poolte vahelises kokkuleppes ning need võivad ettevõtetes olla väga erinevad.

Tasustamata lapsepuhkus

Tasustamata lapsepuhkus on võimalus, mida saavad kasutada lapsevanemad, eestkostjad või hoolduslepinguga isikud. See puhkus on mõeldud kuni 14-aastaste laste või kuni 18-aastaste puudega laste kasvatamiseks.

Igal kalendriaastal on mõlemal vanemal õigus võtta kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. See tähendab, et kui peres on kaks vanemat, saab kumbki kasutada oma kümmet päeva eraldi. Tasustamata lapsepuhkuse eest töötasu ei maksta, kuid see annab vanematele vajaliku pausi töölt, et tegeleda lapsega seotud oluliste asjadega.

Oluline on teada, et tasustamata lapsepuhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale vastav avaldus ning kokkulepe tuleb saavutada mõlema poole nõusolekul.

Palgata puhkus ja sotsiaalmaks

Palgata puhkuse ajal töötaja töötasu ei maksta. Tavaliselt kehtib reegel, et kui töötasu ei maksta, siis ka makse maksma ei pea. Kuid palgata puhkuse puhul see päris nii ei ole.

Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tuleb ka palgata puhkuse ajal maksta töötaja eest vähemalt minimaalne sotsiaalmaks. See tähendab, et isegi kui töötaja palka ei saa, peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu alammääralt arvutatud summa. Näiteks 2025. aastal, kui töötasu alammäär on 820 eurot, tuleb maksta sotsiaalmaksu vähemalt sellelt summalt — 33% ehk 270,60 eurot kuus.

Miks see oluline on? Minimaalse sotsiaalmaksu maksmine tagab, et töötajal säilib ravikindlustus ja pensionikindlustus ka palgata puhkuse ajal. Ilma sotsiaalmaksu maksmiseta võib töötaja kaotada õiguse haigekassa teenustele ja pensionistaaži kogunemisele.