Kuidas arvutada Eestis puhkusetasu: praktiline juhend 2026. aastaks

Selles juhendis selgitame, kuidas puhkusetasu Eestis 2026. aastal arvutatakse, millised tegurid selle suurust mõjutavad ja mida tasub enne puhkusele jäämist teada. Kui puhkusetasu laekub oodatust hiljem või suvised kulud tekivad enne selle väljamaksmist, võib Credit24 pakkuda paindlikku lahendust, mis aitab eelarvet paremini planeerida.

Mitu puhkusepäeva Eesti inimesed saavad?

Enne puhkusetasu arvutamist tasub teada, mitu puhkusepäeva on töötajal üldse õigus kasutada. Eestis on puhkuse pikkus sätestatud seadusega, kuid teatud juhtudel võib töötaja saada ka pikemat puhkust. Samuti mõjutab puhkuse arvestust see, kas inimene on alles hiljuti tööle asunud või on töötanud sama tööandja juures pikemat aega.

Puhkusepäevade arvestamisel kehtivad järgmised põhimõtted:

• Põhipuhkus on üldjuhul 28 kalendripäeva aastas.
• Riigipühad, mis langevad puhkuseperioodi sisse, ei kuulu puhkusepäevade hulka ning pikendavad puhkust vastava arvu päevade võrra.
• Alla 18-aastastel töötajatel on õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele.
• Osalise või puuduva töövõimega töötajatele on samuti ette nähtud 35 kalendripäeva puhkust.
• Tööandja võib kokkuleppel pakkuda seaduses sätestatust pikemat puhkust, näiteks töötajate lisahüvena või kollektiivlepingu alusel.

Kui töötaja alustab uues töökohas, tekib tal üldjuhul õigus puhkust nõuda pärast kuut kuud järjestikust töötamist sama tööandja juures. Esimesel tööaastal kujuneb puhkuseõigus välja proportsionaalselt töötatud ajaga. Selle arvutamiseks kasutatakse valemit (28 ÷ kalendripäevade arv aastas) × töötatud kalendripäevade arv, mis näitab, mitu puhkusepäeva on töötaja selleks ajaks välja teeninud. Selline arvestus aitab tagada, et puhkuse pikkus vastab tegelikult töötatud perioodile.

Puhkusetasu maksmine: kuna tööandja peab maksma?

Üks sagedasemaid küsimusi enne puhkusele jäämist on see, millal peab tööandja puhkusetasu välja maksma. Eesti töölepingu seadus sätestab selle üsna selgelt, et töötajal oleks puhkuse alguseks vajalik raha olemas ning ta saaks oma puhkust rahulikult planeerida. Kuigi seadus näeb ette kindla maksetähtaja, on teatud juhtudel võimalik kokku leppida ka teistsuguses maksegraafikus.

Puhkusetasu maksmisel kehtivad järgmised põhimõtted:

• Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt puhkuse algusele eelneval üle-eelmisel tööpäeval.
• Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse järgmisel tavapärasel palgapäeval, kuid see ei tohi toimuda hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.
• Kokkulepe, mille järgi makstakse puhkusetasu alles pärast järgmist palgapäeva, ei ole seaduse järgi kehtiv.
• Puhkusetasult peetakse kinni maksud samadel alustel nagu tavapäraselt töötasult, sealhulgas tulumaks, ning tööandja tasub sellelt ka sotsiaalmaksu.

Kui puhkusetasu ei maksta seaduses ettenähtud tähtajaks ning töötaja ei ole hilisemas makses kokku leppinud, annab töölepingu seadus töötajale õiguse nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.

Valem: kuidas puhkusetasu arvestus toimib?

Puhkusetasu arvutamine põhineb Eestis üldjuhul töötaja kuue eelneva täiskalendrikuu keskmisel kalendripäevatasul, mitte sellel palgal, mida töötaja saab puhkusele jäämise kuul. Näiteks kui puhkus algab 2026. aasta juulis, võetakse arvestuse aluseks jaanuarist juunini teenitud tasud. Esmalt liidetakse kokku kõik selle perioodi brutotasud, sealhulgas põhipalk, lisatasud ja preemiad, mis on selle aja jooksul välja teenitud.

Seejärel jagatakse saadud summa sama perioodi kalendripäevade arvuga – jaanuarist juunini on neid tavaliselt 181 või 182. Viimases etapis korrutatakse keskmine kalendripäevatasu tasustatavate puhkusepäevade arvuga, kus riigipühad arvesse ei lähe. Valem on järgmine: puhkusetasu = (kuue kuu brutotasu ÷ kalendripäevade arv) × tasustatavad puhkusepäevad.

Kui töötaja palk on kogu kuue kuu jooksul olnud muutumatu ning lisatasusid ei ole makstud, võib puhkusetasu olla sisuliselt võrdne tavapärase töötasuga sama perioodi eest ning keerukat keskmise arvutamist ei ole üldjuhul vaja teha.

Lihtne ja loogiline näide

Oletame, et töötaja brutokuupalk on kuus kuud järjest olnud 1 500 eurot ning selle aja jooksul ei ole makstud preemiaid ega muid lisatasusid. Sellisel juhul on kuue kuu brutotulu kokku 9 000 eurot. Kui arvestusperiood on jaanuarist juunini 2026, jagatakse see summa 181 kalendripäevaga, mis annab keskmiseks kalendripäevatasuks ligikaudu 49,72 eurot.

Kui töötaja jääb puhkusele 28. juulist kuni 10. augustini, kestab puhkus 14 kalendripäeva. Oletame, et sellesse perioodi jääb üks riigipüha, mistõttu tasustatakse 13 puhkusepäeva. Puhkusetasu suuruseks kujuneb seega ligikaudu 646 eurot bruto (49,72 × 13). Kuna töötaja palk on olnud kogu arvestusperioodi jooksul ühesugune, kinnitab ka lihtsustatud arvestus sama tulemust – kahe nädala puhkusetasu on ligikaudu pool tavapärasest kuupalgast.

Väljamakstav netosumma on väiksem, sest puhkusetasult peetakse kinni seadusega ette nähtud maksud. Täpse netosumma arvutamiseks tasub kasutada spetsiaalset puhkusetasu kalkulaatorit.

Mis loeb ja mis ei loe?

Puhkusetasu arvutamisel ei lähe arvesse kõik töötajale tehtud väljamaksed. Just see tekitab sageli segadust, sest mõned tasud suurendavad keskmist kalendripäevatasu, teised aga jäetakse arvestusest välja. Seetõttu on kasulik teada, millised maksed mõjutavad lõplikku puhkusetasu ning millised mitte.

Arvesse lähevad:

• põhipalk;
• ületunnitöö tasu;
• öö- ja nädalavahetuse lisatasud;
• regulaarsed preemiad ja tulemustasud, mis on kuuekuulise arvestusperioodi jooksul sissenõutavaks muutunud.

Arvesse ei lähe:

• varasemalt makstud puhkusetasu;
• haigushüvitis;
• seisakuaja eest makstud tasu;
• lähetuse päevarahad;
• ühekordsed väljamaksed, mis ei ole seotud tehtud tööga.

Oluline on ka teada, et kui töötaja palk tõuseb näiteks 1. juulist, kuid puhkusetasu arvutatakse juulis eelnevate kuude põhjal, siis uus palk sellesse arvestusse veel ei kuulu.

Lõpparve puhkusetasu arvutamine: mis juhtub kui töösuhe katkeb?

Töölepingu lõppemisel peab tööandja tegema töötajaga lõpparve ning selle osaks on ka kasutamata põhipuhkuse hüvitamine. Kui töötajal on alles aegumata puhkusepäevi, mida ta ei ole enne töösuhte lõppu kasutanud, tuleb need hüvitada rahas. Hüvitis arvutatakse sama põhimõtte järgi nagu tavapärane puhkusetasu ehk aluseks võetakse eelneva kuue täiskalendrikuu keskmine kalendripäevatasu. Väljamakse tuleb teha koos lõpparvega töötaja viimasel tööpäeval.

Hüvitada saab siiski ainult aegumata puhkusepäevi ning üldjuhul mitte rohkem kui viimase nelja aasta jooksul kogunenud kasutamata põhipuhkust. Näiteks 2024. aasta eest teenitud põhipuhkus aegub tavapäraselt 2025. aasta 31. detsembril, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vanemapuhkuse või kaitseväeteenistuse korral, mil aegumine võib peatuda. Kuna puhkuse aegumise reeglitel ja eranditel võib aja jooksul tulla muudatusi, tasub enne lõplike otsuste tegemist tutvuda kehtiva regulatsiooniga.

Kuidas kontrollida, kas su puhkusetasu on korrektne?

Kui soovid veenduda, et sulle makstud puhkusetasu on õigesti arvutatud, ei pea sa piirduma ainult palgalehel oleva summaga. Mõne lihtsa kontrolliga saad veenduda, kas arvestuse aluseks on võetud õiged andmed ning kas puhkusetasu vastab kehtivatele reeglitele. See on eriti kasulik juhul, kui sinu töötasu sisaldab lisatasusid, preemiaid või muid muutuvaid tasukomponente.

Puhkusetasu kontrollimiseks võid järgida järgmisi samme:

• Küsi tööandjalt või palgaarvestajalt arvutuskäiku. Palu näha, millise kuue kuu brutotulu ja keskmise kalendripäevatasu põhjal puhkusetasu arvutati.
• Kontrolli, millised tasud on arvestusse kaasatud. Veendu, et sisse on arvestatud kõik kvalifitseeruvad töötasud, näiteks põhipalk, lisatasud ja preemiad, ning välja on jäetud maksed, mis puhkusetasu arvestusse ei kuulu.
• Kasuta sõltumatut puhkusetasu kalkulaatorit. Sisestades kuue kuu brutotulu ja arvestusperioodi kalendripäevade arvu saad võrrelda, kas arvutatud keskmine päevatasu vastab tööandja kasutatud summale.
• Tee erinevuste korral kirjalik päring. Kui sinu arvutused ja tööandja esitatud andmed ei ühti, pöördu esmalt personali- või palgaarvestuse poole. Kui küsimus ei leia lahendust, on võimalik küsida nõu ka Tööinspektsioonilt.

Enamasti on võimalik võimalikud arusaamatused lahendada kiiresti, kui mõlemad pooled lähtuvad samadest arvestusandmetest. Seetõttu tasub enne järelduste tegemist kontrollida nii kasutatud brutotulu, arvestusperioodi kui ka tasustatud puhkusepäevade arvu.