Tarbijakrediidi pakkujad võimaldavad pangalaenule alternatiivi
Kristi Saaremets | IPF Digital Eesti äriüksuse juht
Tegelikkus ei ole siiski nii must-valge. Selline lihtsustatud käsitlus jätab tähelepanuta ühe olulise asjaolu: pankade ja tarbijakrediidi pakkujate riskitaluvus ei ole sama.
Iga laen kätkeb endas teatud riski, et laenuvõtja ei suuda oma kohustusi täita. Küsimus on eelkõige selles, kui suureks seda riski hinnatakse. Sageli kujutatakse laenutaotlejaid justkui kahes rühmas – need, kes on pankade jaoks sobivad kliendid, ja need, kes ei peaks mingil juhul laenu saama. Tegelikkuses asub nende kahe äärmuse vahel vaheastmeid.
Pangad on oma riskipoliitikas tõmmanud selge piiri, millest alates peetakse laenu andmist liiga riskantseks. Väiksemad tarbijakrediidi pakkujad on seadnud samasuguse piiri, kuid veidi madalamale tasemele. See tähendab, et nad on valmis võtma mõnevõrra suuremat riski ning küsivad selle eest ka kõrgemat intressi.
See ei tähenda siiski, et tarbijakrediidi pakkujad teenindaksid oluliselt riskantsemat kliendisegmenti. Pigem on tegemist suhteliselt kitsa rühmaga inimestest, kes jäävad napilt alla pankade seatud riskilävendile. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli uuring, mille kohaselt lükatakse ligikaudu 80 protsenti väiksematele tarbijakrediidi pakkujatele esitatud laenutaotlustest tagasi.
Seega ei ole tegemist piiranguteta laenuturuga, vaid sektoriga, kus riskihindamine on samuti range. Nagu pangad, peavad ka krediidiandjad hindama kliendi maksevõimet ning vastutustundlik laenuandmine on kogu sektori toimimise eelduseks.
Paraku on ka inimesi, kes ei tohikski laenu saada, sest nad ei suuda seda tagasi maksta. Sellised juhtumid lõppevad sageli täitemenetlusega, mis on kahjulik nii laenuvõtjale kui ka laenuandjale. Sageli on selliste probleemide taga inimese või perekonna raskused sotsiaalselt toime tulla. Sellistes olukordades on laenu andmisest keeldumine tegelikult sotsiaalselt vastutustundlik otsus, sest suunab inimese otsima abi kas riigilt või omavalitsuselt.
Probleemide ennetamisel on mõistetavalt kriitilise tähtsusega, millise info põhjal laenuotsuseid tehakse. Kuigi olukord on aasta-aastalt paranenud, kujutab olulist edasiminekut positiivse krediidiregistri loomine. Register annab laenuandjatele tervikliku ülevaate inimese kohustustest, võimaldades täpsemat riskihindamist ja aidates ennetada ülelaenamist.
Kavandatav register, mille rakendamist plaanitakse alates 2028. aastast, muudab laenuturu märkimisväärselt läbipaistvamaks.
Samal ajal tuleb arvestada ka sellega, et tagasimaksmata laenudest tekkinud kahju ei kao kuhugi. See on paratamatu äriloogika: kui laenuandja peaks pidevalt tegutsema kahjumiga, tähendaks see lihtsalt tema tegevuse lõppu.
Seetõttu on tugev ja läbipaistev tarbijakrediidi turg kasulik kogu Eesti laenuturule. Kui pankade kõrval tegutsevad ka teised krediidiandjad, suureneb konkurents ning laenuturg muutub mitmekesisemaks. See aitab vältida olukorda, kus krediidivõimalused sõltuvad ainult ühe tüüpi finantsasutuse riskihinnangust.
Küsimus ei ole seega selles, kas laenu peaks andma pank või krediidiettevõte. Küsimus on selles, kas laenuturg on piisavalt mitmekesine, et erineva riskiprofiiliga inimesed leiaksid seadusliku ja läbipaistva lahenduse. Just seda rolli täidavadki tarbijakrediidi pakkujad pankade kõrval.