Ülemaailmne säästupäev: iga neljas eestlane elab palgapäevast palgapäevani
Täna, mil majanduslik ebakindlus on paljudele peredele igapäevane reaalsus, tuletab säästupäev meelde, et ka väikestel säästudel võib pikas plaanis olla suur mõju.
Eestis tegutseva finantsettevõtte Credit24 tellimusel läbiviidud uuring näitab, et suur osa eestlasi kulutab oma igakuise palga viimse sendini ega pane midagi säästudeks kõrvale. Need, kes ei taha või ei suuda säästa, seavad end keerulisse olukorda – töö kaotuse korral ei suudaks enamik vastu pidada kauem kui kolm kuud.
Töökaotus oleks paljudele rahaliselt kriitiline
Uuringu andmetel piisaks 13 protsendil töö kaotanud eestlastest oma säästudest kolmeks kuuks, 25 protsendil vähem kui kolmeks kuuks ning 24 protsenti vastanutest tunnistas, et neil ei ole üldse sääste ega rahalist puhvrit. Samal ajal suudaks umbes 11 protsenti vastanutest oma olemasoleva rahalise reserviga vastu pidada pool aastat ning kaheksa protsenti elanikest üle aasta.
„Ühest küljest on positiivne, et meie seas on neid, kes suudaks vähemalt pool aastat toime tulla ka peamise sissetuleku kaotuse korral,“ märkis Kristi Saaremets, Credit24 tegevjuht, „teisalt teeb murelikuks, et suuremal osal inimestest lõppeksid rahalised vahendid kolme kuuga ning osa ei oma üldse mingit reservi, mistõttu oleksid nad töökaotuse korral sunnitud laenama või paluma abi lähedastelt.“
Regulaarne säästmine on pigem harv nähtus
Regulaarselt kindla suurusega summat säästvaid inimesi ei ole Eestis palju. Uuringust selgus, et vaid 12 protsenti elanikest säästab iga kuu või enamikel kuudel kindla summa. Ligi 28 protsenti vastanutest ütles, et säästab iga kuu või enamikel kuudel, kuid summa suurus kõigub. Veel 26 protsenti vastanutest märkis, et säästab siis, kui võimalik, kuid mitte iga kuu või enamikel kuudel. Ligi kolm inimest kümnest (29 protsenti) tunnistas, et ei ole viimase aasta jooksul üldse säästnud ja elab palgapäevast palgapäevani.
„Säästupuhvri olemasolu on üks olulisemaid finantstarkuse elemente ning sõltuvalt kohustustest, pereliikmete arvust ja muudest olulistest asjaoludest peaks see katma vähemalt 6–12 kuu sissetulekud,“ märkis Saaremets. „Muidugi võivad põhjused, miks säästmiseks raha ei jää alles, olla erinevad: on neid, kelle sissetulekud on liiga väikesed, aga ka neid, kelle finantskäitumist, sh harjumust säästa, annaks parandada.“
Naabrite olukord pole parem
Lisaks Eestile viidi küsitlus läbi ka naaberriikides Lätis ja Leedus. Lätis pole viimase aasta jooksul 34 protsenti küsitletutest suutnud raha säästa. 27 protsenti vastanutest ütlesid, et nad püüavad raha säästa, kuid mitte iga kuu või enamikel kuudel. 22 protsenti suudavad säästa iga kuu, kuid mitte kindla summa.
Töökaotuse korral piisaks 10 protsendil lätlastest oma säästudest kolmeks kuuks. 27 protsendil vähem kui kolmeks kuuks ning 23 protsendil vastanutest pole üldse säästupuhvrit.
Leedus ütlesid 20 protsenti vastanutest, et nad ei ole viimase aasta jooksul üldse säästnud. Samas pea kolmandik (31 protsenti) märkis, et säästab iga kuu või enamikel kuudel, kuid mitte kindla summa
Uuringu tulemuste järgi piisaks 17 protsendil töö kaotanud leedulastest säästudest kolmeks kuuks. 19 protsendil jätkuks neid vähemaks kui kolmeks kuuks, samas kui 15 protsenti vastanutest ütles, et neil pole üldse sääste ega rahalist varu.
Rahaline kindlustunne algab väikestest sammudest
„Üldiselt näitas uuring, et rahaline toimetulek on Eestis väga ebaühtlane. Samal ajal, kui osa inimesi suudab järjepidevalt säästa, elavad teised vaevu palgapäevast palgapäevani. See selgitab ka, miks paljudel puudub säästupuhver,“ sõnas Saaremets. „Rutiin ja säästupuhvriks kogumine, ka väikeste, kuid võimalikult regulaarsete rahasummade abil on väga olulised, et saavutada turvatunne ootamatusteks.“
Uuringu tellis IPF Digital, rahvusvaheline finantsteenuste ettevõte, kellele kuuluvad Eestis kaubamärgid Credit24 ja Creditea. Eestis viis küsitluse 2025. aasta mais läbi Kantar Media ning uuringu analüüsi koostas Kantar Emor. Uuringus küsitleti 500 inimest vanuses 18–65 eluaastat.