Saaremaa spordi taustajõud on selgunud!

Viktor Umb tuli 2013. aastal Saaremaale ajutiselt purjetamise ja jääpurjetamise treeneriks, ent täna on ta kohaliku spordielu suurimaid taustajõude.

Credit24 algatas möödunud aastal projekti, mille raames tunnustatakse Eesti spordielu taustajõudude. Seekord on järg jõudnud Saaremaale, kus ülekaalukalt võitis konkursi Viktor Umb. Tema kandidatuuri esitanud inimesed kirjeldavad teda asendamatu noorte purjetajate treenerina, kelle käe alt on sirgunud terve plejaad purjesportlasi, kes Saaremaa- nimelisele mereriigile rahvusvahelist kuulsust toonud. Inimesed on veendunud, et ilma Viktori entusiasmi ja pühendumiseta ei oleks Saaremaal nii kaaluka tasemega laste ja noorte jääpurjetamist. Viktor ise on tiitlist kuuldes tagasihoidlik, kiites kohalikku kogukonda ja lapsevanemaid, kes aktiivselt sporditegemises kaasa löövad.

Kihnu poiss Saaremaale

Viktor on sündinud ja kasvanud Kihnus. Noorena harrastas ta kergejõustikku ja tegeles mitme erineva alaga. „Maakondlikel võistlustel olen pallimängu teinud ja kogu aeg aktiivselt spordi sees olnud,“ tõdeb Viktor ja lisab: „jooksu- ja suusakilomeetreid on palju kogunenud.“

Kihnus vee ääres kasvanuna oli poisi jaoks puri tavapärane vahend, mis paadi liikuma pani. Ometi pole võistlustasemel ta ise purjespordiga tegelenud. Küll aga jõudsid isa soovituste läbi selle ala juurde Viktori tütred, kes aastaid tipptasemel purjetasid.

2013. aastal kutsuti Viktor Saaremaale ajutiselt treeneriks, ent nagu ta ise ütleb: „Ajutised asjad on vahel jäävamadki. Võtan aasta korraga. Purjetamine on selline ala, mille rütm on teistsugune, kui seda ette kujutatakse. Eelmisest kevadest ja eriolukorrast tingituna on kõik segamini löödud. Üritame nii teha, et lapsed ja noored saaksid võimalikult palju trennis käia. Näiteks pole jääpurjetamist viimasel paaril aastal teha olnud võimalik. Nüüd on külm ja jää, aga kohati lund jällegi liiga palju, mis sportimist jää peal mõnevõrra segab.“

Tipus võimalik kauem olla

Kokku treenib Viktor umbes 40-50 spordientusiasti, ent vahel tehakse treenerite endi vahel jooksvalt ja vastavalt vajadusele muudatusi, kes keda juhendab. Peamiselt on tema treenitavad kuni 16- aastased ja nooremad purjetajad ning jääpurjetajad. Kui vanad tegijad hakkavad välja kasvama, proovitakse uusi noori spordi juure kutsuda. Kuigi vanuse alampiiri, mil trenni tulla, Viktori sõnul pole, hakkavad 7-9-aastased loogiliselt mõtlema ja see loob eeldused edu saavutamiseks. „Purjetamises on vaja füüsist ja loogilist mõtlemist, teadmisi. Tippu jõudmine võtab palju aega, aga samas on tipus võimalik teiste spordialadega võrreldes ka kauem olla,“ tõdeb treener.

Kuigi purjetamises ja jääpurjetamises on palju asju, mis kattuvad, on siiski spetsiifika piisavalt erinev. „Kui vee peal purjetades on tugev põhi alla laotud, on jää peale tulek lihtne,“ räägib Viktor. „Ent jääl lähevad kiirused väga suureks, isegi kuni 130 km/h ja jääpurjekal pidureid pole. Seetõttu on väga oluline mängureeglitest kinni pidada.“

Viktor jälgib ka ise sporti ja elab kaasa Eesti sportlastele. „See sõltub palju ajalistest võimalustest, aga enamast vaatan kergejõustikku, suusatamist ja purjetamist.“ Saaremaa spordist rääkides kiidab Viktor, et nimekaid sportlasi siin jagub. „Saaremaal on palju spordialasid ja inimesi, kelle käed ulatuvad Eestist väljapoole. Võrkpall, rallid ja kergejõustik on kõik need, mis tiirlevad kaugel.“

Lapsevanemate roll

Viktori sõnul on purjetamise ja jääpurjetamise üheks suuremaks taustajõuks lapsevanemad. „Loomulikult teevad suure töö ära meie treenerid, aga aktiivsete lastevanemate seltskond annab suure panuse ala arengusse. Meie tegevus on traditsioonilistest spordialadest mõnevõrra erinev, mil paned näiteks malelaua taskusse ja lähed võistlema. Lastevanemate abi on äärmiselt suur ja tuntav. Nad löövad kaasa nii palju kui võimalik,“ kiidab Credit24 Saaremaa taustajõud kõiki lapsevanemaid, kes oma järeltulijate spordipisikul kasvada ja areneda aitavad. „Kui on vaja näiteks treileriga purjekas võistlusele viia ja oma treenerid ei saa alati ise minna, siis on alati lapsevanemad need, kes abistavad.“

Viktor on liigutatud, kui räägib sellest, kuidas siinne kogukond teda ikka ja jälle üllatab. „Annet siin jagub,“ tunnistab treener. „Ma mõnikord olen öelnud lapsevanematele, et panustage, seal on ainest. Elu on näidanud, et need, kes on panustanud, on meie oludest tõusnud väga kaugele. Kaugele jõuavad need, kellel on anne ja tohutu töökus. Mida vanemaks inimene saab, seda enam hakkab töökus esile trügima. Andega saab noorust nautida, aga sellega peab kaasnema töö. Lõppu jäävadki need, kes on andekad ja töökad üheskoos. Paraku näitab elu, et alati need omadused ei käi koos.“

Küsimuse peale, mis teda purjetamise juures hoiab, vastab Viktor, et ta tunneb, kuidas tal jagub veel teadmisi, mida noortega jagada ja mis noored edule viib. „Seda on reaalselt näha,“ rõõmustab Viktor talle omaselt tagasihoidlikult. Omavahel suheldakse ka teiste treeneritega. „Oli palju aastaid, mil ma olin Eestist rohkem ära kui Eestis. See oli aeg, kui olümpiaklassi sportlastega maailmakarika etappidel pöörlesime. Need kogemused andsid praktilisi teadmisi, millises suunas maailmas asjad liiguvad. Hingad ju neil hetkedel sama õhku, mida maailma absoluutne tipp.“

Kohapealne spetsiifika on see, mida Saaremaa purjetamist ja jääpurjetamist edasi viib: „Saaremaa merispordi selts ja spordikool on asendamatud, tagades aastaringselt selle, et lapsed saavad vähemalt viis korda nädalas trennis käia. Saaremaal on purjetamine toiminud süsteemselt läbi aja.“

Viktor kirjeldab, kuidas jääpurjetamine on selline ala, kus pole võimalik spordipoodi sisse marssida ja osta varustust. „Klassimõõdud ja raamistik on ees, aga kõik muu on käsitöö ja äärmiselt täppis käsitöö, sest see on tehniline spordiala. Ma võtan mütsi maha kahe mehe ees, kes on Karl Niine ja Indrek Aavik, kelle uksed on alati valla ja kes on puu- ja metallitöödega meid pidevalt aidanud.  See on taust, milleta ei saa.“