Inimeste laenuvajadus on aastaga kasvanud

„Hinnatõus ja plaanitavad maksumuudatused on muutnud inimeste finantskäitumist. Ühest küljest nähakse vajadust säästa, kuid teisalt soovitakse hoida ka senist elatustaset kommenteeris Credit24 turundusjuht Janar Kalmus ja lisas: „Reaalsuses on suurema säästmiseni jõudnud vaid need, kes saavad kõrvale panna enam kui pool oma sissetulekust“

Kui 2023. aastal jäi rohkem kui 50% oma sissetulekutest alles 5,1% vastanutest, siis käesoleval aastal on sellises ulatuses säästjaid juba 6,5%. Samal ajal on aga vähenenud nende inimeste hulk, kes regulaarselt raha kõrvale panevad. Kui 2023. aastal oli neid 13,3%, siis tänavu on vastav näitaja langenud 9,3%-ni.

„Eesti inimeste laenamisvajadus on viimase aasta jooksul kasvanud,“ selgitas Kalmus. „On vähenenud nende inimeste osakaal, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul raha laenanud. Kui 2022. aastal oli neid inimesi 52%, siis 2024. aastal on see näitaja langenud 38%-ni. Kõige sagedamini laenatakse pereliikmetelt, kuid märkimisväärselt on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes on laenanud raha sõpradelt – 12%-lt 2022. aastal 18,3%-ni tänavu“

Uuringus selgitati välja ka aeg, kui kaua suudaksid inimesed oma säästudega toime tulla peamise sissetuleku kaotuse puhul. 29,6% vastanutest märkis, et nende säästudest piisaks vähemalt kuueks kuuks, samas kui 26,3% saaksid hakkama vähem kui kolm kuud. 24,6% vastanutest tunnistas, et neil puuduvad üldse säästud, mis on veidi väiksem osakaal kui aasta tagasi (25,2%). Lisaks selgus, et 44,4% uuringus osalenutest soovib järgmise 12 kuu jooksul säästa ootamatute kulutuste katmiseks. Aasta varem oli selliseid vastanuid 35%.

Uuring toob esile ka mõned erinevused meeste ja naiste finantsprioriteetides. Naised seavad suurema tõenäosusega esikohale säästmise hädaolukordadeks, võlgade tasumise ja unistuste ostude jaoks, samas kui mehed keskenduvad rohkem äritegevuse alustamisele või laiendamisele ning koguvad pensioniks.

Soov säästa unistuste ostude jaoks on suurim nooremate inimeste seas vanuses 18-34 (32%) ja väheneb ajas, olles 55-75-aastaste seas 22%. Samuti suureneb vanusega nende inimeste osakaal, kellel puuduvad kindlad finantseesmärgid – 18-34 aastaste seas on see näitaja 7%, samas kui 55-75 aastaste seas juba 18%.