Saa tuttavaks Eesti võrkpalli taustajõududega

Äsja Saaremaal lõppakordi saanud Credit24 Balti meistriliiga põnevad kohtumised tõestasid taaskord, et Eesti on suur võrkpallimaa. Võrkpall on meeskonnamäng, mille taustal on hulk inimesi, kes jäävad kulisside taha. Küsisime klubidelt, kes on nende olulisimad taustajõud?

 Credit24 Balti liiga võitjaks kroonitud Tallinna Selver tunnustab klubi suurima taustajõuna Valdis Radionenkovit. Meest, kes sündinud küll Eestis, aga veetnud hulga aastaid Venemaa esiliigas võrkpalli mängides. Valdis on viimased kaks hooaega aidanud Tallinna Selverit treeningutel ja nagu ta ise ütleb, meenutab tema roll meeskonna juures justkui praktikandi oma, kelle sooviks on õppida treeneriks olemist.

Seda saab ta teha oma ala parimate kõrvalt, sest saab jälgida Rainer Vassiljevi ja Andres Toobali tegutsemist. „Treener ei tegele ainult kehalise ettevalmistuse või strateegiate välja mõtlemisega, vaid tema roll on kogu meeskonda koos hoida ja see üheskoos toimima panna,“ arutleb Valdis. „See on suur au ja võimalus näha, kuidas Tallinna Selveri treenerid seda teevad.“

Valdise sõnul on viimased kaks aastat olnud väga rasked ja mitte ainult sportlastele. Credit24 Balti meistriliiga lõppenud hooaega iseloomustab Valdis põneva thrillerina.

“Kuigi saime hooaega alustada pealtvaatajatega, lõppes see peagi ja olukord on keeruline. Mängijad tahavad publikult saada emotsiooni ja rasketel, murrangulistel hetkedel on sellest palju kasu,” arutleb Tallinna Selveri suurim taustajõud.

Valdis tunneb rõõmu, et tal on õnnestunud näha võrkpalli erinevaid koolkondi. “Euroopa ja Venemaa võrkpallil on suur erinevus. Kuidas treenida ja mängijatega toime tulla. Ma olen väga õnnelik, et olen näinud, mismoodi võrkpalli erinevates riikides maailmas mängitakse. Täna rõõmustan selle üle, et saan Raineri meeskonnas olla.”

 

Saaremaa abiline Raul

Credit24 Balti võrkpalli meistriliiga hõbemedali teeninud Saaremaa võrkpalliklubi suurim taustajõud on Raul Kivimaa. Mees, kellele väga võrkpall meeldib ja kes jõudis klubi juurde tänu sõpradele. „Meil on üliäge fännklubi, inimeste kogukond, kes väga võrkpallist hoolivad. Koroona lõi selle küll mõnevõrra sassi. Ääretult kurb on selle üle ja see pole ju üksnes spordiga seotud keeruline olukord, mille tunnistajaks oleme, vaid laiemalt,“ ütleb Raul.

„Praegu ei pääse kuskile. Enne, kui piirid kinni pandi, käisime võimalusel alati mängudel kaasas. Kui oli vaja, organiseeriti buss või sõideti autodega,“ räägib Raul. Raul ütleb, et on inimene, kellele võrkpall väga meeldib ja kui Saaremaa võrkpalliklubil on ükskõik, mida vaja teha, siis alati läheb ja aitab. On selleks põrandakattete maha panek, millegi sättimine või üles panemine. „Tegelikult on väga palju tööd, mida televaataja ei näe, kui mängu vaatab, aga mida on vaja teha. Kui saan, siis loomulikult aitan.“

Raul jõudis klubi taustajõu staatusesse juba esimesel hooajal. „Nii kihvt oli ja jäingi. Võrkpall on super mäng. Endistel aegadel, kui piirid veel lahti olid, käisime Saaremaa fännidega Prantsusmaa, Hispaanias ja Iisraelis mänge vaatamas. 20-30 inimest tuli alati kaasa,“ loetleb Raul kohti, kus spordisõpradena võistkonnaga kaasas on käidud. Loodame, et varsti on publikul taas võimalik mängijate vahetutest emotsioonidest osa saada väljaku äärest.

 

Naine, kes püüab hetked pildile

Tartu Bigbank nimetab oma suurima taustajõuna Riina Valsi. Naise, kes on pärit Tallinnast ja tegelenud aktiivselt ise kergejõustikuga. „Kui see eluetapp lõppes, kolisin Tartusse. Kuna mu elukaaslane on võistkonnaga seotud, hakkasin Tartu mänge vaatamas käima, kuigi ma ise pole kunagi mänginud,“ jutustab Riina teekonnast võrkpalli juurde. Riina on võistkonna fotograaf, kes püüab kaadrisse hetked, mida hiljem meenutada. Riina on ise on sportliku taustaga, ent võrkpall oli temast enne Tartusse jõudmist mööda läinud. „Ühel hetkel tundsin, et ei taha mänge enam pelgalt  vaadata, vaid tahaksin midagi teha ja emotsiooni,“ kõneleb Riina.

Fotograafia juurde jõudis Riina 2016. aastal lapsega kodus olles, kui ta ei käinud tööl ja oli vaba aega: „Mul oli vaja väljundit ja otsisin justkui mingit kohta. Mulle meeldib eesmägini jõuda. Niimoodi hakkasingi fotograafidelt uurima, kes  mulle õpetussõnu ja soovitusi jagasid ning olen tasapisi edasi arenenud.“ Riina ütleb, et ta ei tegutse elukutselise fotograafina ja eelistab spordi pildistamist, kuna see on talle hingelähedane. „Olen läbi ja lõhki spordiinimene,“ tunnistab fotograaf.

Kui palju aega jääb kaamerasilma tagant mängule kaasa elada, oleneb Riina sõnul sellest, kas on tegemist näiteks final four või reamänguga. „Ma võtan seal ka endale eesmärgi- teha järjest pilte olukordadest, millest kokku tuleb lugu. Kui on emotsionaalne mäng, püüan emotsioone ja hetki. Punkte ma väga ei jälgi, kui on pingeline mäng.“

Eelkõige on finaalid sellised, kus ärevus peale tuleb. „Ma ei ole erapooletu, olen poolehoidja. Sellistelt mängudelt saab rohkem emotsioone. Kui juba kohtumise alguses emotsioonid kätte saada, siis on mõned head pildid all ja pinge maas,“ tunnistab Riina. „Kui mängijad on emotsionaalsed, siis on mul endal nii hea pildistada. Kui nad on mornid ja tujutud, on ka minul keerulisem.“

 

Tippjuhtidele õppimiskoht

TalTech/Tradehouse’i taustajõud on Avo Kivimaa, mees, kes ise enda rolli tähtsuse juures jääb tagasihoidlikuks. „Sattusin võrkpalli juurde pigem juhuse läbi. Süüdi on selles võrkpallis ja enamasti spordis üldse toimetavad normaalsed inimesed, kellega on rõõm koostööd teha,“ kirjeldab Avo jõudmist võrkpalli toetamise juurde.

„Võrkpall meeldib ka sellepärast, et tegemist  on meeskonnatööga- ühest staarist platsil ei piisa. Leian, et ettevõtete juhtidel on treeneritelt paljugi õppida, kuidas kogu meeskonda arendada, motiveerida ja eesmärkideni jõuda,“ selgitab klubi taustajõud.

 

Hoiab sidet võrkpalliga

Pärnu Võrkpalliklubi taustajõud on Jaanus Nõmmsalu. Mees, kes aastaid ise tippvõrkpallurina spordipublikut nii Eestis kui välismaal rõõmustas ja täna end tagasihoidlikult võistkonna abimeheks nimetab. „Teen seda vastavalt oma võimalustele,  oskustele  ja ajaressursile,“ ütleb Nõmmsalu. „Aitan klubi mängijate ja toetajatega läbi rääkida. Proovin leida toetajaid ja tüütan inimesi selle jutuga. Abimees on selline targutaja,“ viskab Nõmmsalu talle omasel kombel vimkat jutu sisse.

„Kuna ma enam ju ise ei mängi, pelgan, et kui ma selle kontakti läbi lõikan,  jään võrkpallist väga kaugele. See hoiabki mind võrkpalli juures,“ tunnistab endine palliäss ja lisab: „täna ei ole see minu põhitöö. Vahel  kohe tuleb energia ja vajadus abimehe tööd teha. See hoiab minu jaoks sidet.“

Nõmmsalu sõnul oleme Eestis kui 1,3 miljoni elanikuga regioon, kus on 5 võistkonda. Samal ajal on mõnes teises regioonis selle arvu inimeste kohta üks võistkond, kelle eelarve on sama suur kui meie kõigi võistkondade oma kokku. „Võistkonna tase sõltub kahjuks 99% alati rahakotist,“ tõdeb ta.

Tänavune Credit24 Balti liiga tase oli Pärnu Võrkpalliklubi taustajõu arvates väga võistluslik. „Tartu, Selver ja Saaremaa olid grammi võrra ees. Pärnu VK oli kui Tänak Horvaatia rallil, grammi teistest tagapool,“ arutleb Nõmmsalu. Samas ei ole endise mängumehe arvates üldine Eesti võrkpallitase 5 aasta jooksul väga palju muutunud: „Viie aastaga ei lähe veel keegi ilusamaks ega paremaks.“

Nõmmsalu kiidab kõiki toetajaid, kes võrkpallile õla alla on pannud: „Võtan kõigi Pärnu sponsorite ees mütsi maha. Iga spordiklubiga seotud inimene, kes rahaga on pidanud tegelema, teab mis tunne see on, kui peab minema toetajaid otsima. Meie ümber on palju neid, kes võtavad võrkpalli hingega. Suur aitäh, et aitate!“

Nõmmsalu mängis ise viimati võrkpalli umbes viis aastat tagasi: „Ühe korra olen selle aja jooksul vist oma hoovi peal palli kätte võtnud.“ Täna on ta võrkpalli hoopis korvpalli vastu vahetanud. „Seda saab jalad maas vähemalt mängida,“ lisab ta humoorikalt.

Credit24 kui Eesti võrkpalli suursponsori esindaja Annika Parmu sõnul on oluline märgata inimesi, kes seisavad spordi ja sportlaste selja taga. „Enamasti pälvivad sportlased tuntuse ja tunnustuse, kuid neid on teekonnal tippu toetanud spordisõbrad, kes jäävad sageli varju. Meie soov on kutsuda avalikkust nende panust tähele panema ja tänama neid selle eest, mis nad Eesti spordi ja spordiloo heaks on teinud,“ ütles Parm.